Ülo Niinemets: Kui palju maksab ühesendine hange?

Bürokraatia võtab teadlastelt kogu aja.

Ülikoolid ja vabaühendused on tõstatanud olulise teema: Euroopa Liidu tõukefondide kasutamise puhul Eesti riigis vohava bürokraatia. Printsiibina võib loosung „hange esimesest sendist” tunduda üllas, aga selline loosunglikkus ei arvesta selle sendi administreerimise hinda. Selles hinnas ei kajastu mitte ainult konkreetse toote maksumus, vaid ka tegevteadlase aeg, projekti administreerimiseks palgatud eraldi inimeste aeg, asutuse raamatupidajate ja hankespetsialistide aeg ning kontrollorgani spetsialistide aeg. Kusjuures kurioosumina makstakse hanke tulemusena konkreetsete toodete eest tavaliselt turuhinnast kõrgemat hinda, sest see, kes pakub vabal turul parimat hinda, ei saa endale lubada luksust pidada ülal ka avaliku sektori hangetel osalemiseks vajalikku hankeosakonda.

Juba üle 50% teadustegevuse rahastatakse Euroopa Liidu tõukefondide arvel ja sisuliselt iga tegevteadlane kulutab suure osa viljakast tööajast ebamõistlike nõuete täitmiseks. Võtkem kasvõi selline lihtne asi nagu patareide ostmine. Aga miks mitte ka lennupiletite tellimine, hotellikoha reserveerimine, taimeseemnete või taimemulla soetamine.