ULVI SEERMAA: alkoholiepideemiat ei tunnistata
Alkoholism on levinuim sõltuvushaigus Eestis. Inimene on ainus olend, kes süstemaatiliselt tarvitab alkoholi – ainet, mis pärsib kesknärvisüsteemi tegevust ning mõjub kogu organismi elutegevusele häirivalt. Väidetakse, et enam kui iga kümnes täiskasvanu kuritarvitab alkoholi.
Alkoholism on terve pere haigus – iga alkohooliku kõrval elab statistika järgi 4-5 inimest, kes põevad seda haigust temaga koos. Kaassõltuvuse termin tuleb ingliskeelsest sõnast co-dependency. Esimest korda tuli termin kasutusele Ühendriikides seoses alkohoolikute hooldusega. Märgati, et alkohooliku ümber paikneb alati grupp inimesi, “kes on haiged koos temaga”.
On püütud leida kriteeriume ja ette pandud mitmeid klassifikatsioone, et iseloomustada alkoholi liigtarvitamist ning alkoholismi dünaamikat. Alkoholismi eristamisel olmejoomisest on osa uurijaid rõhu asetanud alkoholi kasutamise viisile, teised aga alkoholi tarvitamisest sugenenud häiretele. Üldiselt suhtutakse hukkamõistvalt alkohoolikutesse, kuid mitte alkoholi tarvitamisse.
Alkoholism lisandub sageli kroonilistele psüühikahäiretele. Üldiselt on alkoholism psüühikahäirega väga läbipõimunud, nii et vahel on tagantjärele raske öelda, kumb oli enne. Soomlaste “Narkoloogia käsiraamatus“ on soovitatud mitte panna eraldi depressiooni diagnoosi enne, kui klient on kaks kuud alkoholist loobunud olnud. Depressioonil ei ole kunagi ühest põhjust, vaid on reeglina põhjuste kombinatsioon: bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed jne.
2003. aastal viisin oma diplomitöö raames läbi uurimuse anonüümsetest alkohoolikutest ning 2006. aastal lõpetasin uurimuse nende inimeste vaimsest tervisest, kes elavad või on elanud koos alkohoolikuga ja on/on olnud lähisuhetes alkoholi liig- või kuritarvitajaga, nn alkoholi kaassõltlased.
Aastate jooksul olen vestelnud sadade inimestega – inimestega kes jõid, kes joovad ka täna, ning vestelnud nende inimeste lähedastega/kaassõltlastega. Alkoholismi kaassõltlase vaimne tervis on halb. Seisukohta toetasid erinevate spetsialistide (psühhiaatrid, perearstid, sotsiaaltöötajad) arvamused.
Kahjuks ei käsitleta tänaseni rahvatervise uurimustes kaassõltlaste vaimset tervist, mis lisaks kindlasti negatiivset statistikat terviseuuringute tulemustesse. Milles on siis probleem?
Inimene läheb – ehkki paljud ei pöördu kunagi – arsti juurde murega nagu stress, depressioon, unetus, valu erinevates keha piirkondades jt somaatilised häired.
Neid kõiki ravitakse medikamentidega ja häired taanduvad või kaovad mõneks ajaks. Kaassõltlase vaimse tervise probleem aga jääb endiselt hingitsema, sest arst ravib nn haiguse sümptomeid, mille on tekitanud vaimse tervise probleemid olles kaassõltuvuses alkoholismist, alkoholitarbija aga ei kao lähedase elust kusagile.
Alkohoolikute lähedaste vastastikuse toetuse jagamiseks loodi USAs 1948. aastal Al-Anoni nimeline liikumine, mis on tänaseks päevaks ka Eestis kanda kinnitanud.
2003. aasta uurimuse üheks tulemiks oli teadmine, et Eestis võib võrrelda alkoholi tarbimist epideemiaga ja riiklikul tasandil puudub toimiv alkoholipoliitika. 2006. aasta uurimus kinnitas endiselt toimiva alkoholipoliitika puudumist Eestis. Nii nagu ei taheta tunnistada HIV-epideemiat, ei ole ka olemas alkoholiepideemiat.
