UNO SCHULTZ: Unustatud langenud?
Tollases ühiskonnas oli seda keeruline teha, arhiivides oli selline info suuresti salastatud. Mõne aasta jooksul avanes lähedaste inimeste traagiline saatus. Vanaisa kolme vennaga – nõukogulaste hävitatud.
Ema onupoeg Eerik Viirlaid sai 22-aastasena surma Teises maailmasõjas N Liidu poolel sõdides. Võrumaa poiss, hiljuti nime eestistanud, langes Venemaal juba augustis 1941.
Kaks lähisugulast võitles sõjas Vene, kaks Saksa poolel. Eestlaste saatus.
Meie Saksa poolel langenutest on 6666 isiku nimekiri avaldatud raamatuna ja netis: http://okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/koikfreimid. html Teises maailmasõjas langenud/kadunud N Liidu sõjaväelaste nimed ja skannitud originaalnimekirjad riputas äsja veebi Venemaa: http:// www.obd-memorial.ru/Memorial/Memorial.html
Lünklik teave
Seal leiduvad tuhandete langenud eestlaste nimed, mõned vene tähtedes kirjutatuna ebatäpsed ja lisatud puuduliku infoga. Veebilehelt leiame sõdalasi, kelle tapsid nn omad. Kahe versiooni kohaselt lasi nooremkomandör Johannes T. maha politruk. Andmebaasi järgi on ta sõjas kaduma jäänud.
Puudub koondnimekiri Eesti Vabariigi kodanikest, kes N Liidu vägedes Teises maailmasõjas langesid/kadusid. Probleemil on juriidiline ja rahvuspsühholoogiline külg. Sugulased on teadmatuses, osa surmi pole perekonnaseisuametites registreeritud.
Kaitseministeeriumil tuleb käivitada vastav projekt. On vaja muretseda vajalik teave meie ja naaberriigi arhiividest, koostada andmebaas, võrrelda nimesid Eesti rahvastikuregistri eelkäijate, sõjaeelsete perekonnaregistritega.
Poliitilisse poleemikasse astumata on selge: surma värava taga on sõjas langenud võrdsed. Sõjaajaloo käsitlustest ei piisa. Seni puuduv langenute nimekiri oleks vaja avaldada väärikal viisil, nii veebis kui ka raamatuna.
