Urmas Paet: Oleme EKRE agressiivse hirmutamise tulemusel jõudnud sinna, kus inimesed kardavad, et Eestisse tuleb tohutult sisserändajaid

Kogu praeguse sisepoliitilise ja valimiseelse möllu juures tuleb aga tagasi pöörduda ka Eesti välispoliitilise usaldusväärsuse taastamise ja kindlustamise juurde. Ja mitte asetama Eestit Euroopas tänase Ungari, Austria, Tšehhi ja Bulgaaria valitsuse kõrvale.

Need valitsused ei soovi tugevat Euroopa koostööd ja tugevat Euroopa Liitu ning see puudutab ka mitmeid teisi küsimusi. Eesti eluline huvi on aga vastupidine - tugev Euroopa-sisene koostöö ja tugev Euroopa Liit on nii meie julgeoleku kui majandusarengu tagatis. Ka ei ole õige jätta Eestit kõrvale maailma ühe suurima probleemi ehk rändeküsimuse aruteludelt ning selle poliitika mõjutamises osalemisest. Seda eriti olukorras, kus Eesti on rohkem kui 20 aastat ehitanud üles riiki, kes on usaldusväärne ja kellele lähevad korda maailma arengud.

Sisepoliitilise valimiseelse kemplemise nimel on senise Eesti rahvusvahelise positsiooni ja kuvandi nõrgestamine liiga kõrge hind, sest see on seotud meie julgeoleku ja heaolu arenguga. Seda enam, et sellele sisepoliitilises ähmis tehtud valitsuse juhuslikule otsusele on eelnenud Eesti inimeste hirmutamine ja valede levitamine. Ka see peaks lõppema.

Oleme jõudnud EKRE agressivse hirmutamistegevuse tulemusel sinna, kus inimesed tõsimeeli kardavad, et Eestisse tuleb tohutul hulgal sisserändajaid ja nad peavad neile loovutama oma maja või korteri. Tõsimeeli räägitakse jutte, kuidas Eestisse tuleb ülemaailmsete salajaste plaanide kohaselt 16 miljonit (!) sisserändajat, mis ei vasta mitte mingil moel tegelikkusele. Sellise hulluse ja paanikani on hirmutamine ja valed osa Eesti ühiskonnast viinud. See ei tohi nii jätkuda, sest stressis ühiskond hakkab tegema suuri vigu ega hinda ümbritsevat enam adekvaatselt, mida me viimase nädala jooksul juba ka näinud oleme.

Eesti kõrvalejäämist ÜRO rändedeklaratsioonist kiputakse kahjuks oluliselt alahindama. Selle mõju Eesti senistele positsioonidele ja kuvandile nii teistes Euroopa Liidu riikides kui laiemalt rahvusvaheliselt on tõsisem, kui see esmapilgul paljudele tundub. Olgugi, et see dokument ise Eesti ei mõjuta, mida on värskelt veel kord kinnitanud ka õiguskantsler.
See, et keegi kohe avalikult Eestit ei kritiseeri, ei tähenda, et hoiakud pole meie suhtes hakanud muutuma. Eriti pidades silmas seda, kuidas Eestis välispoliitikaga seonduvat otsustati. Ehk kui kerge on teha kannapöördeid.

Niisiis - praeguse valitsuskriisi taustal tuleb naasta ka selle küsimuse juurde ja taastada Eesti rahvusvaheline usaldusväärsus nii Euroopa kui maailma riikide kogukonna vastutustundliku liikmena. Loodetavasti sama kiiresti, kui valitsus sellele löögi andis.