Urmas Paet: USA-ELi sanktsioonitüli topeltvõitja on muidugi Venemaa
Eesti on Euroopa Liidu eesistujana sattunud ebamugavasse olukorda tulenevalt USA parlamendi otsusest laiendada Venemaa-vastaseid sanktsioone energiasektoris, mille kaudu võivad pihta saada ka mitmed ELi riikide suured energiaettevõtted, kes teevad Venemaaga isuga koostööd. Kõige drastilisem näide on siin Nord Stream 2 rajamine.
USA viga on muidugi see, et sanktsioonide laiendamist ei üritatud kokku leppida Euroopa Liiduga, sest ühtne käitumine oleks kõige mõjusam. Samas on reaalsus ilmselt see, et EL poleks energiasektori sanktsioonide laiendamises niikuinii konsensusele jõudnud. Igatahes on USA oma sammu teinud ja see on mitut ELi riiki ning nende energiakompaniid tõsiselt pahandanud, sest energiaäri edendamine Venemaaga on neile oluline. Paraku laieneb see pahameel arvestades ELi-USA suhete praegust fooni ka väljapoole energiaringkondi.
Praegune USA ja ELi puhkenud tüli uute USA Vene-sanktsioonide tõttu tõi aga paraku selgelt esile tõsiasja, et kuningas on alasti ehk ELi energialiit hoolimata aastaid kõlanud poliitilistest avaldustest ei toimi. ELi energialiidu ja energiajulgeoleku suurendamise peamine idee on, et tuleb vähendada sõltuvust üksikutest välistest poliitilise riskiga allikatest ning seetõttu tuleb tegutseda selle nimel, et oleks uusi tootjaid, kellelt energiat importida ning arendada taastuvenergiat. Nord Stream 2 töötab aga vastupidises suunas. Suureneb Vene gaasi osakaal ELi turul ning väheneb motivatsioon taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Hoolimata sellest, et Nord Stream 2 on otseses vastuolus ELi energialiidu põhimõtete ja energiajulgeoleku suurendamisega, on mitu ELi liikmesriiki, kes seda rajatist toetavad, sest nende energiafirmad on selles osalised.
Ka nullib Notd Stream 2 käikuandmine oluliselt Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju, sest uue gaasitrassi avamisel hakkab lisagaasi eest liikuma Venemaale ka rohkem Euroopa tarbijate raha.
USA uued sanktsioonid on aga torge valusasse kohta, sest see võib löögi alla seada ka ELi firmad, kes Nord Stream 2 rajamiseks Gazpromiga koostööd teevad.
Niisiis on Eesti kui ELi eesistujariigi olukord keeruline. Ära tuleb hoida ELi ja USA suhete edasine pingestumine, sest need on niigi hapral jääl ning hoolimata kõigest on USA ELile maailmas kõige olulisem partner.
Samas tuleb seista ka ELi riikide ettevõtete eest ning lõppude lõpuks tuleb laual hoida ka Nord Stream 2 temaatikat, sest see õõnestab nii ELi energiajulgeolekut kui ELi sanktsioonipoliitika tõsiseltvõetavust. Ja siinjuures ei maksa unustada, et Krimm on ikka okupeeritud ning iga päev hukkuvad Ukraina idaosas Ukraina sõdurid. Neil põhjustel saidki ju sanktsioonid kehtestatud.
Tegelikult ei saaks ELil USA sanktsioonide laiendamise pärast mingit muret olla, kui suhetes Vene energiaettevõttega oleks piisava sisulise tõsidusega võetud nii sanktsioone ja nende põhjuseid kui ELi energiajulgeoleku huve. Paraku pole tehtud kumbagi.