Urmas Reinsalu: miks ei võiks Ida-Virumaal olla Eesti Energia peakontor, IT akadeemia filiaal ja Eesti Keele Maja?
Nüüd on see maja renoveeritud ja peatselt avatakse. Ida-Virumaa küsimuses pole vaja ilukõnet, vaid reaalseid otsuseid, ükskõik kui valusad need kellegi meelest võivad tunduda.
Valitsusasutuste Ida-Virumaale ja ka teistesse Eesti piirkondadesse kolimisest on räägitud ja räägitud. Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimine tekitas mõned aastad tagasi arvestatavat poleemikat. On inimlik, et regionaalseid arengu alaseid otsuseid peavad kõik inimesed vajalikuks niikaua, kui see ei puuduta meie enda tagahoovi või rahakotti.
Millegipärast ei häiri kedagi, et maapiirkondadest peavad inimesed sõitma tööle Tallinna. Vastupidine stsenaarium tekitab aga lausa psühholoogilise kriisi. Tegelikult on olukord piisavalt tõsine, et mugavusruumist välja tulla.
Võrreldes teiste piirkondadega on Ida-Virumaa eriline eeskätt oma rahvusliku koostise, aga ka tööhõive, kuritegevuse ja muude probleemide poolest. Ida-Virumaal elab 10 protsenti Eesti elanikkonnast. Neist vähem kui viiendik on eestlased. Maakondade lõikes on tööpuudus Ida-Virumaal Eesti maakondadest kõige kõrgem ehk 10 protsenti elanikkonnast, ka kõrgeim vaesuse määr maakondade seas (ligi 30%). On mõtlemapanev, et HI-viiruse kandjate hulk, millele juhtisid sel nädalal tähelepanu ka välissaatkonnad ning piiriäärne igapäevase info ammutamine Venemaa inforuumist ning saame pildi, mis peaks kogu valitsusaparaadi jaoks olema äärmiselt mõtlemapanev.
Viimase aja koondamised VKG-s valavad õli tulle. Uuringute kohaselt on kolmandiku idavirumaalaste arvates elu Eestis muutunud viimastel aastatel halvemaks, sama palju inimesi usub, et elu on muutunud vähem turvaliseks. Tõrjutuse tundele aitab naaberriigi inforuum kaasa, kuis jaksab.
Mida saab Eesti teha? Demokraatlikus riigis on üks reaalne võimalus riigil ise oma tegevusega näidata eeskuju. Ärge hakake jälle pihta, ütlevad skeptikud, riigiametnikud ei taha Ida-Virumaale minna ja kohalikest riigiametnikke ei saa, sest neil pole ettevalmistust. Nii et anname alla? Ei, ka vastupidi on võimalik. Kujutagem ette Ida-Virumaad 25 aasta pärast. Mis oleks, kui seal oleks Eesti Energia peakontor, suured tax-free kaubanduskeskused, Eesti Keele Maja ja IT akadeemia filaal idaviru noortele. Mis oleks, kui Ida-Virumaa tuntuim eriala poleks ainult kaevur, vaid programmeerija? See on ennekõike julguse ja tahte küsimus. Tulevikku muudame me täna konkreetsete otsustega.
Justiitsministeeriumil on kogemus, kuidas riiki Ida-Virumaale viia – seal asub ministeeriumi vanglate osakond. Ida-Virumaal töötavad politsei- ja päästeametnikud ning mitmed riigiasutused, aga ka mõned edukad ettevõtted. Eesti ei ole nii suur, et inimesed ei saaks käia paarisaja kilomeetri kaugusel tööl. Kaugtöö võimalus, lühike töönädal töökohas ja pikk nädalavahetus ilma töömuredeta kodus ei olegi nii halvad variandid.
Riigiasutusi on Eestis edukalt Tallinnast välja viidud – Maaelu Edendamise Sihtasutus tegutseb edukalt Viljandis, Kaitseväe Toetuse Väejuhatus asub Pärnus. Riigikohus asub juba aastaid Tartus, samas paikneb ka justiitsministeeriumi raamatupidamine. Ida-Virumaal on suur potentsiaal – siin asuvad Tartu Ülikooli Narva kolledž ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž.
Loomulikult ei anna riigiasutused automaatselt tööd kohalikele töötutele, kelle riigikeele oskus on kasin ja ametialased teadmised ühekülgsed. Riigiasutuse teise maakonda viimine pole mingi võluvits, sellega kaasneb üksjagu kulutusi, mis esmapilgul tunduvad ebamõistikud. Siiski on see üks käegakatsutav võimalus, mis aitab viia rohkem Eestit piirkonda, kus riigist tuntakse teravat puudust ning kindlasti aitab see kaasa kohalike elanike paremale toimetulekule – suurendab kohalike ettevõtjate ja teenusepakkujate käivet, annab võimaluse rääkida eesti keelt ja ehk annab ka motivatsiooni kunagi riigiametis teenida.
Teine ettepanek – Eesti Keele maja loomine ja keeleõppe tõhustamine – on sündinud Narva kolledži rektori kogetust ning Eesti riik peaks seda igakülgselt toetama. Keel määrab inimese inforuumi ja võimalused maailmast osa saada. Pelgalt keeleoskus ei tee kellestki veel riigile lojaalset kodanikku, kuid aitab luua enam üksteisemõistmist. Milline peaks olema väikese sissetulekuga inimese motivatsioon õppida oma raha eest keelt? Vastus on – niikaua, kui seda pole eluga toimetuleks vaja, motivatsioon puudub. Luues vajaduse – Ida-Virumaal tegutsevad riigiasutused ja võimaluse - tasuta keelekursused ning Eesti Keele maja pakutavad võimalused oma keeleoskust parendada – astume sammukese lähemale meiega samas riigis elavate inimeste toomisel samasse inforuumi.
Eesti ühiskonnast isoleeritud muukeelne, väikese sissetulekuga või töötud inimesed on kerge saak ükskõik millisele mõjutustegevusele võimaliku konflikti korral. Kõige vähem on väikesel riigil vaja suurt ja problemaatilist piirkonda, mis ülejäänud riigiga ei haaku.
