Taktikaliselt soovib ta kogu kriminaaluurimisest teha jantlikku farssi.
Puhastussabatite korraldamine Hundisilmal on selle üks element, järgnevad kindlasti ka muud tsirkused.

Tegelikult tuleks linnavalitsuses teha iga kord puhastusriitus, kui järjekordne ametnik on korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud. see tolategemine pole aga süütu farss, vaid kurjus püüab ennast riietada ohutusse rüüsse. Me näeme avalikku õiguskaitseasutuste ähvardamist kättemaksuga, kui tullakse võimule. Ja selle õigusriigi vastase avalduse peale vaikis omaksvõtvalt kogu Keskerakond. Me näeme allkirjade kogumist Savisaare toetuseks, et sundida linnavolikogu võtma vastu avaldus Savisaare toetuseks, et mõjutada ringkonnakohut.

See aktsioon on mõeldava ülbuse tipp. Nii öeldakse Tallinna linnakodanikele: näete, teeme jah. Ja lisaks kogume veel teie maksuraha kasutades allkirju, et näidata, et linna inimesed kiidavad Savisaare linnavalitsuse teod heaks. Küünilisusel on oma piirid, kuid see aktsioon oma jultumuses pälvib küll Eesti rekordit. Korruptsiooni tegelik ohver on aus maksumaksja ja soovitakse veel, et ohver kiidaks seda, et teda vägistati!

Üks asi on juriidika, kuid vaadates Keskerakonna linnapoliitikute käitumist, siis tegelikult Keskerakonnal puudub pärast menetluste algatamist üldeetiline mandaat Talllinna linna juhtida. Olukord on selline, et Eesti riigi pealinn, kus luuakse ligi pool rahvuslikust SKP-st, on asetatud absurdisituatsiooni: linna kõrgeim ametiisik, linnavolikogu esimees on kriminaaluurimise all, oma kohuseid täitvat linnapead ei olegi, linna meediaimpeerium tegeleb miljonite eurode eest ajupesuga, et see on tagakiusamise tulemus. Häbi ja eetika tunduvad pilastatud mõisted selle käitumise hindamiseks, kuid terve mõistus peab ometi ütlema selgelt välja: see on üldinimlikult vastuvõetamatu.

Poliitika ei puuudu enam üldse asjasse. Samamoodi nagu Stalnuhhini sigadus pole juriidika küsimus, vaid au küsimus. Selline inimene lihtsalt ei oma mingisugust moraalset mandaati selleks, et valvata Eesti maksumaksjate raha ausat kasutamist. Korrad ja reeglid ei puutu siin asjasse.

Savisaar püüab mängida kahte mängu korraga. Ühelt poolt laiema avalikkuse jaoks näidata ennast süütu ja vaga ohvrina, keda kiusatakse. Ja teisalt, erakonna jaoks näidata ennast teotahtelise juhina. Neid kahte kuvandit paralleelselt välja mängida on üpris skisofreeniline ja siis kipuvad nad sassi minema. Delegatsioonid Hundisilmal on mõeldud partei liikmetele näitamaks, et Savisaar on endiselt tüüri juures.

Tegelikult on Savisaar endiselt ohtlik ja mõneti veel ohtlikum kui enne. Moskvast raha küsimine, vene inimeste üles ässitamine enne ja pärast pronksiööd, lõpmatu korruptsioonijada linnavalitsuses, Krimmi okupeerimise õigustamine, Yana Toomi kaudu Eesti positsioonide õõnestamine Euroopas on tema praktiline tegevuse tulem. Pärast kõike seda, paar kuud pärast seda, kui möödunud oli paar kuud valimisest, kus kõik parteid olid öelnud, et nad Savisaarega mingit tegemist ei tee, algas suvel Savisaare talus tihe voorminine. Tuldi soomest ja saarest paluma, et tuua Keskerakond Savisaarega valitsusse. Kes seal palumas käisid, on Savisaar ise õelutsedes avalikustanud ja nentinud, et ainsad kaabakad, kes ei tulnud, olid IRL-st. Oleme jah kaabakad, ja Savisaare juurde põlvitama ei lähe. Suvel Hundisilmal toimunu oli tegelikult tõeline puhastusriitus. Eesti võimupoliitika puhastamine viimastest moraali ja eneseväärikuse riismetest.

Kuid Savisaar kontrollib endiselt Tallinna ja vene valijate meelsust. Lisaks kontrollib ta varjatult paljusid poliitikuid üle teiste parteide. Vaid üle noatera läks mööda see, et Savisaar poleks täna olnud valitsuses pukis. Ja see polnud aastaid, vaid nädalaid tagasi juhtunu. Kindlasti tehakse lähiajal, aasta perspektiivis katse uuesti Keskerakond riigis võimule tuua.

Arvestades kriminaalmenetluse riske enda isiku jaoks, on Savisaar arvestanud sellega, et Yana Toom "viiakse üle" Tallinna linnapeaks ja Savisaar saab euroopa parlamendi liikmena puutumatuse. Näiteks Berlusconi redutas aastaid Euroopa parlamendi puutumatuse varjus Brüsselis. Puutumatuse äravõtmine on Euroopa parlamendis tundlikum teema kui riigikogu rutiin.

Sabat Hundisilmal pole mingi Savisaare agoonia, vaid ohtliku, eestivaenuliku tegelase märk uuest aktiivsusest.

Kadri Simsoni eilne uudis kandideerida Keskerakonna esimeheks on hea. Loodetavasti tekitab see Keskerakonnas suuremat sorti segaduse ja viib selleni, et nad Tallinna linnavõimu juures lagunevad. Kindlasti ei saa Kadri Simson hoiduda senises stiilis Savisaare tegevusele hinnangute andmisest, vaid peab hakkama neid külg ees hukka mõistma või vähemalt distantseeruma. Ka see on iseenesest positiivne märk. Simson ja tema pooldajad mängivad partei sees Savisaare tervise kaardile, muretsedes juba nädalaid, kas inimene veab koorma ikka välja, hoidudes andmast selget hukkamõistvat hinnangut hiljutistele sündmustele. See valitud tee näitab, et taotletakse ennekõike võimu partei sees, mitte partei muutmist teistsuguseks.