Urmas Reinsalu väikeinvestorite kaitsest: selle vajadust tõestab Swedbanki ja Rumeenia investeeringute juhtum
Eesti suur probleem on tõhusa kapitalituru mittetoimimine. Üks võimalus riigi poolt seda ergastada on riigi poolt investoritele investeerimisvõimaluste pakkumine. Selle sajandi suurim riigi äriühingu börsile mineku projekt saabki olema Tallinna Sadama IPO.
Teisalt vajab tõsist läbitöötamist see, kuidas on korraldatud heausksete väikeinvestorite kaitse professionaalsete investeerimisettevõtete tegevuses. Seda eriti olukorras, kus investeerimistegevust vahendab krediidiasutus, kelle suhtes on klientidel õigusega kõrgendatud usaldus.
Viimane vaidlusalune juhtum on ajakirjanduses tõusetunud Swedbanki ja Rumeenia investeeringu juhtum. Krediidiasutuse minimaalse hoolsuskohustuse hulka käib kindlasti kohustus investoritele anda sisulisi seletusi ja vältida igakülgset huvide konflikti. Kui tahame läbipaistvamat investeerimiskeskkonda, siis peab olema rohkem usaldust. Selle usalduse eelduseks on usaldus pankade heauskse tegevuse vastu.
Justiitsministeerium peab otstarbekaks, et Eestis loodaks investorite küsimuste kaitse vahemees, kes kohtueelse vaidluste vahendajana aitaks leida lahendused kiiremalt kui pikaajalised kohtumenetlused, lisaks teostada täiendavat järelevalvet, et investeerimisettevõte täidaks kõiki investorite kaitseks riigi poolt seatud kohustusi, näiteks osas, kas investoritele antakse vaidluse tekkimisel vajalikku infot. Sellekohane sisuline kohustus tuleneb Eestil ka vormiliselt Euroopa Liidu õigusest. Viimaste aastate juhtumid, kus investorid on leidnud ennast käsi laiutavas olukorras, sunnivad riiki astuma ka sisulisi samme.
Praegune olukord ei anna põhjust rahuloluks.
