URMAS REINSALU: Vajame riigivastaste kuritegude seadust

 (18)

URMAS REINSALU: Vajame riigivastaste kuritegude seadust
Rauno Volmer

Pärast pronksiöö kohtuotsust nentis professor Marju Lauristin, et riigivastaste kuritegude sõnastus meie karistusseadustikus on liiga suure "silmaga", mis võimaldab süüdlastel pääseda.

Koos riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheriga võtsime ette meie karistusseadustiku riigivastased kuriteod ja võrdlesime neid teiste Euroopa riikide kriminaalseadustega. Meie järeldused olid: olemasolevad koosseisud vajavad konkretiseerimist, mitmed riigile ohtlikud tegevused ei ole kriminaliseeritud ning teatud kuritegude eest on liialt nõrgad karistused ette nähtud.

Sellest lähtudes valmistasime ette omapoolse riigivastaste kuritegude seaduse eelnõu, mis muudaks praegust karistusseadustikku. Tähtis on mõista, et meie ettepanekutel on üldpreventiivne ehk tulevaste kuritegude toimepanemist tõrjuv tähendus.

Mida me siis välja pakume?

Mõned näited. Täna ei ole karistatav avalik ja süstemaatiline Eesti Vabariigi iseseisvuse lõpetamisele suunatud üleskutsumine trükis ja rahvale. See on selge õiguslünk. Samuti ei ole kuriteona määratletud näiteks politseiametnike ja kaitseväelaste üleskutsumine teenistuskohustuste rikkumisele Eesti Vabariigi nõrgestamise eesmärgil- seda nägime pronksiööl.

Täna on riigireetmisena määratletud üksnes välisriigi ülesandel Eesti Vabariigi iseseisvuse vastane tegevus. Paneme ette, et ka ühenduse võtmine ja pidamine välisriikide esindajatega Eesti Vabariigi iseseisvuse kahjustamiseks oleks kuriteona määratletud.

Kui naturaliseeritud kodanikud on kohtus süüdi mõistetud riigivastaste kuritegude sooritamises, peaks sellega kaasnema ka kohtu otsus isikult kodakonduse äravõtmise kohta või välismaalaselt elamisloa äravõtmise kohta. Selgelt peaks olema seaduses keeld riigivastase kuriteo sooritanutelt õigus võtta osa valimistest ja pidada avalikke ameteid.

Omaette eesmärgina oleks asjakohane tõsta tõsistes riigireetmise juhtudes ka vastutuse määra - ülemmäär karistusena võiks olla eluaegne vangistus. Samuti tuleks tõsta karistusmäära massiliste korratuste organiseerimise eest. Paradoksina on täna korratuses osalemine karistuse suurema ülemmääraga kui korratuse organiseerimine.

Loodame, et need ettepanekud pälvivad tõsist arutelu ja rakendatakse. 
 

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare