URMAS SUTROP: Kallase visioon vaatab minevikku

Eesti majanduse muutmine teadmistepõhiseks on väga oluline. Ilma selleta pole võimalik täita ühiskondliku leppe ega valitsuse strateegia “Eesti edu 2014” ühist eesmärki tõsta meie elatustaset kaks korda.

Seetõttu tuleb Reformierakonna ettepanekuid teadmistepõhise majanduse edendamiseks tervitada.

Olla müüdav või ostetav

Reformierakond plaanib kokku leppida ainult nendega, kellest teadmistepõhise majanduse ülesehitamine vahetult sõltub. Ettevõtete, erakondade, ülikoolide ning teadusasutuste kõrval on leppega kutsutud ühinema ka meediaväljaanded ja ametiühingud. Meediaväljaanded võtavad endale kohustuse kajastada teatud inimesi ja nähtusi erilise tähelepanuga. Nii saavutame kahjuks olukorra, kus Eesti ajakirjanduse ainus valik on olla müüdav või olla ostetav.

Ametiühingud kavatsetakse samal viisil tasalülitada. Ametiühingute ülesanne peaks olema võitlus kõigi töötajate palga- ja töötingimuste eest. Praegu taotletakse, et ametiühingud läheksid kokkuleplusele ja kaitseksid suurema osa Eesti teadlaste ülimadalaid palku ja võitleksid käputäie väljavalitute ülikõrgete palkade eest.

Eriti huvitav on Eesti teaduskorralduse muutmise kava. Ettevõtjad peaksid kandma oma 10% “teadusmaksu” teadusfondi arvele. Raha jagama hakkaks aga teadus- ja arendusnõukogu. Seda juhitakse poliitiliselt, sest selle nõukogu esimees on ametikoha järgi peaminister. Teadlased on seni oma raha jagamisega ise hästi hakkama saanud. Kas teadusfondi on vaja nimetada ainult selleks, et teadlased tunneksid, et nad on veel milleski osalised?

Kava rahastada ainult kolme valdkonna uurimistööd on Eesti ühiskonnale ülimalt ohtlik. Kui pillavalt ja suurejooneliselt rahastatakse üksnes biomeditsiini, info- ja materjalitehnoloogia arendamist, surevad muud valdkonnad Eestis lihtsalt välja. Noored lähevad õppima ainult neid erialasid, kus kaukajumal oma mammonaga vastu vahib. Eesti ühiskond jääb väga üheülbaliseks ning mandub.

Vana viga ei tasu korrata

Kui Tartu Ülikool muudeti eestikeelseks, siis fikseeriti selle struktuur ja valdkonnad Tartu Ülikooli seadusega.

Arendamisväärseks peeti 19. sajandi eesrindliku teaduse suundi. Selle tagajärjel ei olnudki ülikoolil enne Teist maailmasõda võimalik 20. sajandi teaduses ega tehnoloogia arengus kaasa rääkida ega kodumaisele tööstusele innovaatilisi ideid pakkuda. Nüüd tahetakse korrata sama viga ja kriitikavabalt hakata eelisarendama eelmise sajandi võtmevaldkondi. Ometi on biomeditsiini, info- ja materjalitehnoloogia valdkondade börsimull ammu lõhkenud ning vastavad aktsiad kaotanud oma väärtuses üle kümne korra.

Eesti peaks kindlalt orienteeruma 21. sajandi tehnoloogiatele. Nende väljaselgitamiseks aga ei piisa mõtisklustest parteikontoris. Kaaluda tuleks näiteks piko-, kvant- ja supramolekulaarsete tehnoloogiate edendamist ja vastava uurimistöö toetamist. Samuti tuleb 21. sajandi võtmevaldkondade kõrval toetada ja edendada ka kõiki teisi “Teadmistepõhises Eestis” loetletud teadusvaldkondi. Need on vajalikud Eesti ühiskonna ja riigi täisväärtuslikuks toimimiseks.

See, kuidas edendada teadmistepõhiselt Eesti majandust, on maailmavaate küsimus. Ainult liberaalse üleilmsele piirideta turumajandusele orienteeritud maailmavaate alusel ei saa teadmistepõhist Eestit ehitada.

Urmas Sutrop, presidendi rahvusliku leppe üks põhiautoreid, Eesti Keele Instituudi direktor