Urmas Sutrop: Mida me täna õppisime? Poliitikud on rahvast võõrdunud!
Suur hulk valimiskogu liikmeid väljendas selget tahet, et nende arvates kumbki teise vooru jõudnud kandidaat, ei Allar Jõks ega Siim Kallas ei sobi nende arvates Eesti Vabariigi presidendiks. Tühi või rikutud sedel ei ole midagi taunimisväärset, sellise sedeli kasti laskmine on iga valimiskogu liikme õigus.
Mida me täna õppisime?
Valimiskogu esimese vooru tulemused näitavad seda, et paljud poliitikud, olgu need siis riigikogust või kohalikest volikogudest, on rahvast võõrandunud. Kuigi ennustati ette, et presidendikandidaatide populaarsus rahva hulgas ei maksa valimiskogu liikmetele midagi, oli seda ometi ehmatav tõdeda. Eesti elanikud (50%) ja valimisealised kodanikud (54%) toetavad Marina Kaljuranda, kes sai ainult 22,3% hääli, millest ei piisanud pääsemiseks valimiste teise vooru. Allar Jõks, keda toetab aga ainult 6% valimisealistest kodanikest, pääses esimesena teise valimiste vooru 24,7% häältega. Vahe Kaljurannaga oli kaheks häält. Teises voorus sai ta 134 häält. Kallas 138 häält.
Siit on väga hästi näha, miks poliitikud, kes räägivad presidendi otsevalimistest, tegelikult otsevalimisi ei taha. Rahva seas võib kõige populaarsemaks osutuda kandidaat, kes ei sobi otsevalimiste eestkõnelejatele. Valimiskogus võib aga rahva arvamuse ära unustada ning teha igasuguseid kokkuleppeid. Õnneks leidub hulk selliseid valimiskogu liikmeid, kes selliste kokkulepetega kaasa ei lähe ning lasevad kasti tühja sedeli.
Valimiste kõige hämmastavam tulemus oli EKRE täielik põrumine. Kordus nende eelkäija Rahvaliidu fenomen, hääli saadakse vähem, kui on erakonna liikmeid. Nüüd sai Mart Helme ainult 16 häält, ometigi oli ta üles seatud 21 inimese poolt. See on selge signaal, et EKREt tabab peagi Rahvaliidu saatus. Samas oli valimiseelsete debattide positiivne üllatus, et Mart Helme muutus esinedes üha meeldivamaks.
Riigikogu ei alusta tühjalt lehelt. Seal saab jälle esimeseks vooruks üles seada kuni neli kandidaati. Üles võib seada nii neid, keda on juba esitatud, kui ka neid, kes kusagil varjus on oodanud oma aega.
Juba ongi nalja tehtud, et Jürgen Ligi on hakkama saanud nelja erineva ministri ametiga, saab presidendi ametiga ka. Aga riigikogul on nüüd võimalus näidata, et nad arvestavad rahva arvamusega ning valivad presidendiks rahva seas kõige populaarsema kandidaadi Marina Kaljuranna. Presidendina suudaks ta meie ühiskonda liita ning meid maailmas hästi esindada.
