Meile on kujuteldamatu, et keegi saab niisama igal kuul 12 000 eurot. Meile on mõistetamatu, kui kellegi eest tasutakse tema sajatuhandesed võlad. Me ei saa aru, kuidas saab anda turismitalu arendamiseks toetust, kui talus turismi ei arendata. Meis tekitab mõistmatust, et sihipäratult kasutatud toetust tagasi ei küsita. Ja kõige lõpuks teatatakse, et kuna toetuse tagasiküsimine võib tekitada kohtuvaidlusi, siis on parem raha tagasi maksta maksumaksja taskust, meie kõigi taskust.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) olla sellisteks puhkudeks lausa maksumaksja raha kõrvale pandud.

Mul on president Toomas Hendrik Ilvesest kahju. Tema väärikas panus Eesti riigi arendamisse ja tutvustamisse maailmas sumbub ärmatamisse ja ermatamisse. Kui EAS oleks õigel ajal, aastal 2012, näidanud üles printsipiaalsust ning nõudnud ermatamise raha tagasi, siis oleks meie presidendi au päästetud. Nõuti ainult 10%, mille president koheselt tasus. Tagajärjeks oli jokk skeem, mille puhul härra president jäi uskuma, et sellega on nüüd kõik korras. Aga ei olnud korras. Tema ametist lahkumise järel lahvatanud skandaal paisub ja paisub.

EASI juhatuse esimees eksib, kui ta ütleb, et „oleme sellest õppinud ja tegime nüüd õiguslikult korrektse ja lõpliku otsuse … loodame, et saame vaidlused antud teemal lõpetatuks lugeda." Lugu ei saa kindlasti lõpetatuks lugeda. Kõik läheb edasi.