Urmas Sutrop: president Kersti Kaljulaid paistab sellega silma, et tema sõnavaras on tugev „ei"
Kaljulaidi kuulus ei pole lihtsalt ei. Kuulsaks on ta saanud sellega, et ta jõulude ajal kirikus ei käi ja Konstantin Pätsi ausamba avamisele ei läheks.
Kuna tema ei on kuulus, siis tõmbab see kohe tähelepanu. Tavalise eitusega uudised „Kersti Kaljulaid ei kuritarvita presidendi kantselei krediitkaarte" (Delfi 14.02.17) või "President Kersti Kaljulaid ei ole kaotanud võimet mõista, kui keeruline on toime tulla, kui raha ei ole" (Õhtuleht 23.12.16) paistavad lugejale kohe silma.
Kuna tugeva ei-ga uudistest jääb kõlama ainult ei, siis kaovad selle taha põhjendused, miks ta nii ütles. Presidendi „ei" läks käibele jõulude eel veidi teatraalsel toonil antud intervjuust Mart Soidrole ja Andrus Kivirähule (Meie Maa 17.12.16):
„Mart: (hardalt) Jõulude juurde kuulub ka kirikus käimine.
Kersti: Ei käi! Kuule, jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga.
Andrus: Kersti, ma just kirjutasin täpselt selliste sõnadega artikli, kus ma seletasin, et ateistil on jõulude ajal väga palju tegemist ja toredat. Vana taliste püha.
Kersti: Lumi, suusad..."
Kontekstist on näha, et president reageerib Mart Soidro „hardale" jutule jõulude ajal kirikus käimisest selge sirgeseljalise talupoegliku hüüatusega, et tema kirikus „ei käi!", ka jõulude ajal mitte. Ateisti sõna lasi samas intervjuus käibele Andrus Kivirähk. President on oma jumalat salgavat kuvandit hiljem ainult kinnitanud. Intervjuus Joonas Hellermale ütles ta: „Riik on meil ilmalik ja riigikirikut ei ole. Mulle tundub, et just see on meile parim kaitse ka võõraste religioonide eest" (ERR 27.12.16).
Intervjuus Soidrole ja Kivirähule on veel üks eitus, mis on jäänud tähelepanuta. President ütleb vastuseks Kivirähu küsimusele, „Kas sul on Eestis ka suvekodu?", järgmist „Mul on Vääna-Jõesuus tänapäeva mõistes enam mitte suvekodu, sest enamik inimesi elab seal aastaringselt. Praegu ma seal ei käi, sest politsei ei jõua kõiki kohti turvaliseks muuta. Viis aastat ma sinna ei lähe. Aga mul on Saaremaal koht, kus olla".
Kui president Kaljulaid ütles, et ta ei läheks Pätsi ausamba avamisele, siis jäeti kõrvale tema põhjendused. Intervjuus „Sakalale" (21.0117) ütles president: „Ehkki kõigi inimeste tegevust tuleb hinnata nende ajastu kontekstis, kuulun minagi nende hulka, kes arvavad, et vaikival ajastul oli oma roll selles, et meil läks nii halvasti, nagu läks. Kui otsustajate ring jääb kitsaks, pole poliitikul piisavat seljatagust ja see on kindlasti probleem, oli probleem ka toona". Küsimusele, kas Konstantin Pätsile peaks püstitama monumendi vastas ta: „Mulle meeldiks rohkem, kui me räägiks Eesti riigi rajajate ühisest mälestusmärgist. Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval... Ma ei läheks seda avama".
Intervjuus „Pärnu Postimehele" (04.02.17) selgitas president veelkord, mis ta ei läheks Pätsi monumenti avama: „Ma ütlesin, et kõiki sündmusi tuleb vaadata oma ajas, aga tihtipeale see nende olemust ei muuda. Kes tahab natuke paremini mõista vaikivat ajastut ja püüda seda vaadata objektiivselt, võiks tutvuda ... , kuidas kontrolliti infot ja arvamusvabadust. Seetõttu võiks monumente rajada päästekomiteele, Eesti Vabariigi rajajatele - kõikidele. Ei tohiks vaikiva ajastu olemasolu eitada ja sellest mitte rääkida. Siis kestaks see justkui edasi. Demokraatia ja vaba mõttevahetus on nii tähtsad. Arvestame seda ka siis, kui mõtleme oma minevikust ja kavandame tulevikku".
Seega on presidendi otsus, et ta ei läheks riigikogu kõrval avama president Konstantin Pätsi mälestusmärki, tugeva poliitilise sõnumiga. President Pätsi kehtestatud vaikiv ajastu koos tsensuuri ja arvamusvabaduse piiramisega vii meid iseseisvuse kaotuse ja nõukogude sõjalise okupatsiooni suunas, „et meil läks nii halvasti, nagu läks". Siit on ka oluline õppetund tulevikuks, kesta saab ainult vaba ja demokraatlik maa, kus ka inimesed on vabad.
Kersti Kaljulaid on tugeva eitusega seotud ka kolmanda teema puhul. Seoses Donald Trumpi valimisega Ameerika Ühendriikide presidendiks ütles ta „Pärnu Postimehele" (04.02.17): „Ma jään kindlaks sellele, et ei kommenteeri teise maa siseasju mingil moel". Ning rahvusringhäälingule (16.01.17): „Ma keeldun ütlemast, et see, et Ameerika Ühendriikide presidendiks saab Donald Trump, on tingimata mingisugune täiendav risk".
Kindlasti oleks välispoliitiliselt olnud parem, kui Kaljulaid oleks viimases väites jätnud ära: „ma keeldun ütlemast". Sest see võib tähendada ka seda, et ta peab Trumpi riskiks, aga keeldub seda välja ütlemast.
Aga lõpetuseks. President Kersti Kaljulaid oskab end väljendada ka tugevalt positiivselt. Maalehele (15.12.16) on ta öelnud: „eestlane on igaüks, kes end eestlaseks peab".
