Urmas Sutrop Prisma raamatu-vastasest reklaamist: kui vaatan, millist haltuurat lastele müüakse, tõusevad mul vahel juuksed peas püsti

Meeldib see raamatusõpradele või mitte, aga Prisma on Jõulu-eelse kingikampaaniaga „Jälle raamat?“ tabanud otse kümnesse, tõdeb keeleteadlane Urmas Sutrop.

Reklaamplakatil on kurva näoga poiss, kes igatseb toredat kingitust, mitte jälle mõnda mõttetut raamatut. Ajakirjanduses, Facebookis, listides ja kuluaarides vaieldakse selle üle tuliselt. Kirjastuste Liidu listis öeldakse otse: „Täna alustas toidupoekett Prisma jõulukampaaniat, mis kurvastas eriti meid, kirjastajaid.“ Raamatusõbrad on kurvad ja solvunud ning kutsuvad üles alustama vastukampaaniat „Jälle raamat!“

Aga miks peaks Prisma reklaamikampaania kirjastajaid ja raamatusõpru kurvastama? Raamatuid ju ostetakse üha rohkem, ka negatiivne reklaam on reklaam ning raamatud ja äri nendega sai ootamatult suure tähelepanu osaliseks. Tänu sellele kurva näoga poisile kingitakse sel aastal nii väikestele kui ka suurtele kindlasti rohkem raamatuid kui mullu.

Reklaamlauset „Jälle raamat?“ tuleks lugeda „Jälle mõttetu raamat?“. Kirjastajad võiksid peeglisse vaadata ja endalt küsida, kui palju nad annavad välja tõeliselt häid raamatuid ja kui palju on seal hulgas mõttetuid, halbu ja viletsaid raamatuid, mille ainus eesmärk on müüa, müüa ja veel kord müüa, et kirjastuste omanikele raha teenida.
Kui palju on päkapikkude ja Jõuluvanade armee kingikottides raamatuid, mida ükski laps lugeda ei taha ja millega pärast pühi enam midagi teha ei ole?

Kui ma lähen mõnda raamatupoodi ja vaatan, mis raamatuid seal lastele müüakse, siis tõusevad mul vahel juuksekarvad püsti. Tõeliselt heade, sisukate ja kaunilt kujundatud raamatute hulgas on palju halvakvaliteedilist haltuurat. Klassikaliste muinasjuttude asemel on tihti müügil nende ümberjutustuste, kohanduste ja muganduste ümberjutustused ja nende mugandused. Absurdi tipp on see, kui mõni klassikaline vendade Grimmide muinasjutt määritakse lastele kaela tundmatuseni ümbernämmutatult ja tõlgituna mõnest kolmandast keelest. Olen kohanud näiteks hispaania keelest tõlgitud nämmutatud Lumivalgekest.

Selliste raamatute asemel võiks lastele tõesti midagi toredat kinkida. Igasugused konstruktorid, värvid, voolimissavi ja muud käsitöötarbed on lastele samuti vajalikud ja rohkem arendavad kui ärilistel eesmärkidel välja antud mõttetud raamatud. Loomulikult tuleb lastele kingikotti panna toredaid ja sisukaid raamatuid ka. Ning ega lapsed mõnest maiustusestki ära ei ütle.
Lastel peab olema rõõm kingitud raamatust, et nad tõesti hüüaksid „Jälle raamat!“