Huvitav asjaolu on see, et eestkeelsuse kaotamise nõuet põhjendas minister Ossinovski ministeeriumis tehtud uuringu ja vastavate ettepanekutega. Selle uuringuga tutvumisel selgus aga, et seal pole juttugi 60% eestikeelse õppe kaotamisest. Ettepanek ei põhine mitte uuringul, nagu minister püüab näidata, vaid Sotsiaaldemokraatliku erakonna programmil, kus lubatakse „koolidele suuremat valikuvabadust keele- ja aineõppe ühendamisel“. Aga isegi sotsiaaldemokraatide programmis ei räägita 60% eestikeelsuse kaotamisest gümnaasiumis.

Selline samm on vastuolus nii meie senise konsensusliku lõimumispoliitika kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vaimuga. Millegipärast eitab minister kõike senitehtut ja saavutatut.

Vene koolide venestamise all peangi seda silmas. Kui gümnaasiumist kaotada eestikeelne õpe, siis jõuavad praegused lasteaialapsed, kellele minister hoolega eesti keelt õpetab, gümnaasiumisse kümmekonna aasta pärast. Vahepeal aga valitseb gümnaasiumis vene keel ja meel.

Pole enam vaja palgata eestikeelseid õpetajaid, kes oleksid lõpetanud Tartu või Tallinna ülikooli.

Õpetajateks võetakse Pihkva pedagoogilise instituudi või mõne teise Vene Föderatsiooni kõrgkooli lõpetajad. Kui me paneme siia juurde sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis kirja pandud soovi kaotada Keeleinspektsioon ja lõpetada „töötavate inimeste“ trahvimine selle eest, et nad eesti keelt ei oska, siis tunnen ma venekeelse gümnaasiumi venestamise ees tõsist hirmu. Kõige selle kohal hõljub tume Elsa Gretškina vari.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtpoliitikud ei lugenud meie pöördumist millegipärast läbi ja süüdistavad, et Reformierakond ei toeta eesti keele õpet venekeelsetele lastele. Tsiteerin meie pöördumist: „Me tervitame Teie erakonna suurt soovi aidata kaasa rahvuspingete maandamisele Eesti ühiskonnas ning veelgi paremini õpetada mitte-eestlastele eesti keelt. Seda juba lasteaiast ja algkoolist peale.“