Kallasel on täna vaja ületada mitu takistust, et saada kokku 68 häält. Ta sai teises voorus 45 häält ja peaks nüüd paari tunniga leidma 23 uut toetajat ning lootma samal ajal, et keegi alt ära ei hüppa.

Kallas koputab kindlasti oma vana sõbra Edgar Savisaare südametunnistusele, kes on küll Keskerakonna esimees, aga kontrollib fraktsiooni 27st häälest ainult 5-6 inimest. Sellest võib Kallasel piisata, kui seni Allar Jõksi toetanud IRLi ning Vabaerakonna telg peaks otsustama, et in corpore liiguvad ka nemad endise eurovoliniku taha.

Kuigi silmatorkavalt ühtse Keskerakonna lagunemine liberaali riigipeaks tegemisel on küsitav. Kui pakutakse kohta valitsuses, oleks teine asi. Aga see ei ole kaubaks.

Aga kas IRLi ja Vabaerakonna 21 häält, kellest suur osa on Reformierakonna suhtes allergilised ja kes on esindanud seni kandidaati, kelle edu alus on Reformierakonna kritiseerimine, ka tegelikult nõustuks Kallast toetama? Raskesti usutav.

Tõsi, IRLi saab panna fakti ette - kui Kallast ei toeta, siis viskame teid koalitsioonist välja, sest "te esindate üha marginaalsemat osa ühiskonnast". Kallas oleks sellega tõenäoliselt päri, aga Reformierakonnaga igapäevaselt tegelevad poliitikud tõenäoliselt mitte. See oleks maineliselt liiga kõrge hind.

Seega: võimalik, et Kallas saab mõne hääle - kuni 10 - kolmandas voorus juurde, kuid kindlasti ei saa ta presidendiks. Ometi on häältehulk talle oluline - mida suurem on ta toetus, seda raskem on Marina Kaljurannal meenutada Reformierakonna juhatusel ja fraktsioonil peaministri lubadust, et valijameeste ette läheb tänane välisminister.