Urmo Soonvald: Kohtume kommentaariumis!
Tänasest pakume Eesti Päevalehe lugude kommentaariumis uut võimalust neile, kes soovivad osaleda väitluses üksnes registreeritud kommentaatorite ja lugude autoritega. See on samm pikast teekonnast, mille eesmärk on muuta kommentaarium sisukamaks, läbipaistvamaks ja selliseks, kus sõna sekka ütelda on prestiižikas.
Mis täpselt muutub?
Praegu on Delfi all olevate keskkondade kommentaariumites anonüümsed ja registreeritud kommentaarid ning kommentaatorid segamini. Arukas, nutikas ja väitlust edasi viiv kommentaar seguneb selliste postitustega, millega meie tublid moderaatorid näevad iga päev vaeva, et nad Delfi keskkondade kommentaariumitest eemale tõrjuda.
Nüüdsest lööme kommentaariumi kaheks: eraldi, esimese valikuna lugejate jaoks, saab näha registreeritud kommentaatorite kommentaare ja ühe kliki kaugusele jääb anonüümne kommentaarium. Selle uuendusega tahame anda võimaluse neile, kes on nõus end registreerima, tahavad põnevas arutelus kaasa lüüa ja julgevad seda teha oma nime või pseudonüümi all.
Peale selle löövad registreeritud kommentaariumis iga päev kaasa ka meie tublid ajakirjanikud, kes on valmis mõistlike kommentaatoritega arutlema ja neile oponeerima. Oleme huvitatud arukast tagasisidest ja teemaarengust.
Kindlasti ei jõua meie autorid kaasa lüüa iga loo kommentaariumis, kuid olulisemate ja vastuolulisemate lugude juures kavatseme kohal olla – piisavalt, et meie sõna kostaks, ja piisavalt, et head tähelepanekud meist mööda ei läheks.
Me tahame olla seal, kus on rahvas, ja anname endale aru, et paratamatult on sadadel tuhandetel lugejatel teada rohkem üksikasju, nüansse ja ajaloolist mälu kui meie ühistoimetusel. Anname endale aru, et infoühiskonna valguskiirusel toimuv areng on muutnud kõikjal maailmas ka ajakirjaniku elukutset. Kui veel mõnda aega tagasi oli ajakirjanik infokuningas, kes valis, mida ja kuidas rahvale serveerida, siis nüüd, mil infot on meie ümber rohkem kui kunagi varem, on arvestatav hulk meie lugejaid seotud ainulaadse infoga ja nad otsustavad ise, mida tasub avalikkusega jagada. Miks ei võiks üks selliseid kohti olla meie kommentaarium? Sest kui sa ise ei jaga õiget infot, siis jagavad infot need, kes ei tea asjast mitte midagi. Soovitus: registreeritud kommentaariumis on inimestel, ettevõtetel ja organisatsioonidel võimalik ise suunata infot, mida nad kõige paremini valdavad.
Me ei nõua registreeritud kommentaatoritelt arvamustevahetuses oma nimega kaasalöömist, meile piisab, kui registreeritud autor on end meie süsteemis (Delfi ID) või mõne sotsiaalvõrgu kaudu tuvastanud. Julgustan neid ministreid, riigikogulasi, teadlasi, näitlejaid, ettevõtjaid, sportlasi, õpetajaid ja teisi, kes praegu anonüümselt meie kommentaariumites sõna võtavad, end ka registreerima.
Olen veendunud, et kommentaariumi tähtsus tänapäeva ühiskonnas järjest suureneb. Mulle on natuke arusaamatu kommentaariumi-kriitikute imestus: „Millist väärtust küll kannavad endas lühikesed ja lihtsad arvamusavaldused/kommentaarid?” Aga nende autorid on osa meie ühiskonnast, kel ei ole võimalik teisiti oma häält ja seisukohta laiemalt levitada. Siinkohal ei räägi ma vihakõnest, vaid postitustest, millega ei võida Nobelit ega Pulitzeri, kuid mis ei tee teistele karvavõrdki liiga.
Portaalipidajad tegelevad kommentaariumi kvaliteeti arendades ühiskonna muredega, sest vihased, pettunud, kibestunud või nurka surutud inimesed ning nende postitused (loe: reaktsioon toimuvale) on riigi, mitte mõne üksiku meediaorganisatsiooni probleem. Kui sotsiaalmeedias öeldakse, et sa oled just see, mida sa jagad, siis sama paralleeli tahaksin tuua ka kommentaariumi kohta: sa oled ise just see, mida sa kirjutad!
Parem kvaliteet
Delfi ja Eesti Päevaleht on vihakõnelejate ja kommentaariumis redutavate terroriseerijate kõige suuremad vastased. Me teeme kõik, et neist lahti saada. Halvasti ütlemine, ropendamine, provotseerimine ja teiste alandamine ei kuulu selle hulka, mida me salliksime. Neid autoreid ei oota enda sekka ükski Eesti meediaväljaanne ja kõik, kes tahavad tulla meid tülitama, saadame minema.
Olen ka varem öelnud, et kommentaariumite kõige suurem mure ei ole anonüümsus. Kõige suurem mure on internetivandaalid. Kahetasandilise kommentaariumiga ei pööra me selga anonüümsetele autoritele, kes on vaimukad, informeeritud ja aktiivsed. Aga me tahame teid kõiki, kes te eelistate praegu kirjutada anonüümselt, meelitada end registreerima ja pöörama selga neile, kes teistega koos ei oska suhelda. Oleme valmis ja mõistame, et piisav hulk tahab omavahel suhelda anonüümselt. Selle võimaluse me loomulikult ka jätame ja lubame, et oleme seal jõhkrutsejatega endiselt karmid.
Me kutsume Eesti Päevalehes täna algava (ja peagi ka Delfisse jõudva) pilootprojektiga ühinema kõiki, kes on seni kommentaariumi suurimaks probleemiks nimetanud anonüümsust. Loome üheskoos keskkonna, mis on sama köitev kui meie toimetuse loodav ajakirjandus ja võib-olla kohati isegi köitvam. Ainult kõik koos saame teha kommentaariumi selliseks, kus kaasa lüüa on normaalne, väärikas ja möödapääsmatu.
Kohtume kommentaariumis! Seal ootan ka teie esimesi arvamusi.
