Mida siis teha? Küsigem seda noortelt, kellel on lapsesaamine veel ees. Noored vastaksid, et põhimõtteliselt nad küll soovivad lapsi, aga on hulk põhjuseid, miks nad seda soovi ei teosta. Tartu ülikooli arstiteadlaste uuringu tulemuste kohaselt lükkab 37% 25–34-aastastest naistest lapsesaamist edasi majandusliku toimetulekuga seotud hirmude tõttu. Ligi veerand Eesti naistest ütleb otse, et neil ei ole raha laste kasvatamiseks, ning 31%, et elupaik on liiga väike. Kokkuvõttes leiab peaaegu iga teine Eesti naine, et ühiskond ei toeta lastega peresid.

Ma pole päris nõus, et riik üldse ei toeta lastega peresid, kuid kindlasti võiks see panus olla suurem. Lapse sünd ei tohiks olla eneseohverdus. Uuringutulemused maailmas näitavad, et lapsed sünnivad nendes ühiskondades, kus inimesed on õnnelikumad, usuvad laste tähtsusesse ja ühiskond toetab laste kasvatamist.

Vanemahüvitis paindlikuks

Rahvusvahelised kogemused kinnitavad, et naiste tööhõive suurenedes nende soov lapsi saada kasvab, mis tähendab, et naiste tööhõive ja sündimus on positiivses seoses. Tänapäeva naised soovivad ennast sageli teostada ka väljaspool kodu. Riik ja ühiskond peaksid neile seda võimaldama.

Eestis ootab aga üle 4000 lapse lasteaiajärjekorras. See tähendab, et üks pereliige peab mittevabatahtlikult loobuma oma tööalasest karjäärist. Selleks et suurendada lapsevanemate kindlustunnet ja konkurentsivõimet tööjõuturul, peab riik enam investeerima kvaliteetse lastehoiuteenuse kättesaadavusse ning muutma vanemahüvitise saamise tingimused paindlikumaks. Vanemahüvitise saamise ajal peaks lapsega kodus oleval vanemal säilima nii vanemahüvitis kui ka soovi korral võimalus paindlikult töötada ja selle eest tasu saada, ilma et vanemahüvitis selle võrra väheneks.