USA valimiste vaatleja Kajar Kase: viimane valimisdebatt kinnistas arvamust, et Trump ei sobi presidendiks
Kogu USA presidendivalimiste kampaaniat liigagi tihedalt jälginuna arvan, et viimases valimisväitluses tegid mõlemad preidendikandidaaadid oma seni parima esituse.
Donald Trump apelleeris oma baasvalijatele, rääkides laias laastus sama juttu, mida ta räägib oma kampaaniakõnedes - meil on vaja piirile sein ehitada, majandust pärsivad halvad kaubanduslepingud, mis viivad töökohad välja, meil on vaja konservatiivseid kohtunikke ja välispoliitikas on praegune administratsioon nõrk ning teeb vigu.
Clinton rõhutas, et tal on põhjalikumalt välja töötatud poliitikad, mida eksperdid on kõrgemalt hinnanud, et ta tahab seista keskklassi eest ja kaitsta naisi, vähemusi ja ausaid sisserändajaid. Ta võrdles Trumpi mõõdukat juttu sellega, mida ta kampaania vihasematel hetkedel on rääkinud.
Kogu väitluse sisuline osa oli täitsa vaadatav, jah Clintonil on rohkem kogemusi ja teadmisi, aga Trump suutis talle oma tausta arvestades positsioonilt täitsa arvestatavalt vastu saada. Arvestades, et Clintoni partei on 8 aastat võimul olnud, annab see opositsioonile omad eelised, mida Trump ka täitsa usutavalt kasutas - inimesed tahavad ikka muutust, mitte sama vana jama jätkumist.
Aga kahjuks ei pääsenud sisuline osa ka selles väitluses üldse maksvusele. Donald Trump on käimasoleva kampaania jooksul suutnud endale kaela riputada kolm suurt veskikivi, mis ta ka täna lootusetult põhja vedasid.
Esiteks on ta kampaania jooksul suutnud rünnata paljusid temast erinevaid inimesi, kes paraku esindavad valijagruppe, mida tal praegusel hetkel võitmiseks väga vaja on. Mustanahaliste, latiinode, ja kõrgharidusega inimeste poole suunatud juttu tal pisut oli, aga piisas Clintonil Trumpi patuvanker jälle välja veeretada ja sealt valitud kohad ette kanda, kui oli selge, et vabariiklaste kandidaat lihtsalt ei mõju täna veel kõikuvate häälte püüdjana usutavalt. Otsest pöördumist nende poole või vabandust varemöeldu eest näiteks latiinodele Trumpilt taas ka ei tulnud.
Teiseks on valimiste viimasest otsast väga suure osa võtnud Trumpi 2005 aastal telesaate tegemise ajal kaameralindile jäänud nilbete märkuste järellainetus. Trump ütles siis, et on nii suur staar, et võib naisi kohe suudlema hakata ja kätt püksi ajada ja nemad ei saa midagi teha. Sellest ajast saadik on välja tulnud üheksa naist, kes ütlevad, et Trump on nende suhtes just nii käitunud. Ja Trump on suutnud neid oma kampaaniaüritustel rünnata. On see kõik tõsi või mitte, selgub ilmselt kohtus, aga raske on võita naiste hääli, kui sa enda süüdistajatesse nii üleolevalt suhtud. Lisaks segas Trump väitluses väga korduvalt Clintonile vahele ja ütles ühe korra keset juttu "What a nasty woman" ehk "milline vastik naine". Kusjuures naised ongi see valijagrupp, kelle hulgason Trumpil võrreldes Clintoniga suur puudujääk ja kellele oleks vaja eriti veenvalt mõjuda.
Ja kolmandaks, millest mu taustal jooksvas CNNis peaaegu eksklusiivselt räägitakse, keeldus Trump ütlemast, et kui ta valimised kaotab, siis tunnustab ta vastaspoole võitu. "Ma hoian teid pinges," ütles ta ja viitas võimalikele valimisrikkumistele. See on lihtsalt pretsenditu seisukoht, mis mõjub nagu kuueaastane laps, kes lauamängu mängides kaotusseisu jäädes sealt nupud minema pühib. Ja see võib küll meeldida tema senistele toetajatele, kellest osad usuvadki, et terve riik on suur vasakpoolne vandenõu, aga mitte neile, kes veel viimasel hetkel otsustavad, kelle poolt hääletada.
Vana väitluskohtunikuna meeldib mulle panna hindeid skaalal 18-28 (keskmine tulemus 23). Selle järgi on minu punktid Clinton 26 Trump 21. Ma olen USA poliitikas olnud pigem demokraatide toetaja - seda peamiselt seepärast, et nende seiskukohtadest suurem osa tunduvad mulle paremini põhjendatud ja mõjuvad usutavamalt. Kõikides varasemates kampaaniates mäletan selgelt, et olen mõelnud, et vabariiklaste kandidaadist saaks ka täitsa korralik president. Donald Trump mulle selle tsükli üheski faasis sellist muljet jätta ei suutnud.
