Uue eksamiga pole kiire
„Kelle asi on eksamikeskuse produktide mõju uurida?” küsib Krista Mägi 17. mai EPL-is ilmunud arvamusloos „Uus eksam on parem, sest ta on parem”. Nüüdse õppe- ja eksamisüsteemi mõju on uurinud prof Martin Ehala ja selgus, et viiendiku esmakursuslaste eesti keele oskus on puudulik, teisel viiendikul kõrgkoolis õppimiseks kasin.
Tulevase eksamikorralduse eesmärk pole loomulikult ainult eksam ise. Jagamata lauspessimismi täiendusõppe ja eesti keele õpikute kvaliteedi suhtes, olen üpris kindel, et eksamivormi muutus toob kaasa rõhumuutused tegelikus õpetuses eksamiks valmistumise asemel. Hakatakse rohkem õpetama ja õppima eesti keele kasutamise oskust nii aktiivses kui ka passiivses mõttes. Teksti mõistmine tähendab muu hulgas oskust tajuda selles peituvat huumorit ja irooniat, tunda ära kahtlusi, osata lugeda ridu ja ridade vahelt.
Eksamikorra muutmisega pole kiire, seda on tehtud plaani järgi. Kolme aasta tagune komisjon (viis ametnikku, kaks keeleteadlast ja viis tegevõpetajat, ka emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esindajad) pakkus 15. mail 2008 õpetajatest liikmete vastu olles kolmeosalist eksamit: peale kirjandi ka teksti mõistmist ja eesti keele struktuuri käsitlevaid ülesandeid. Ministri abiga jõuti üksmeelele kaheosalises eksamis: kirjand ja teksti mõistmise ülesanded. Eksamiküsimust olid arutanud ka kõrgkoolide prorektorid. Ühine otsus: „Kirjand paraku ei peegelda üliõpilaskandidaadi nn funktsionaalset kirjaoskust, mis on oluline kõrghariduse omandamisel.”
Järgmine töörühm koostas ülesanded. REKK korraldas eeltestimise (2009) ja kaks katseeksamit (2010, 2011) rohkem kui 40 koolis üle kahe tuhande õpilase osavõtul. Eksami kohta on infot jagatud REKK-i kodulehel, toimunud on koolitused, ilmunud tutvustavaid artikleid. Ülesannete panga täiendamine ja ülesannete lihvimine jätkub.
26. novembril 2010 kinnitas valitsus „Eesti keele arengukava 2011–2017”. Seal seisab: „Rakendada alates 2011/2012. õppeaastast probleemipõhine alustekstide kasutamisega kaheosaline eesti keele riigieksam, mis koosneb (1) kirjandist ja (2) teksti-mõistmise ülesannetest.” Enne oli arengukava projekti vaikides heaks kiitnud ka emakeeleõpetajate seltsi juhatus. Seega vastab eksam mõlema, vana ja uue õppekava nõuetele, rõhke tuleb lihtsalt muuta õpetuses ehk monoloogi asemel peaks õpetama keelelist dialoogi. See tähendab nii suulise kui ka kirjaliku suhtluspartneri mõistmist ja talle adekvaatselt vastamist.
