Kogu ettevõtlussektor pidi tema sõnul hakkama saama hoopis vähesema välisrahastamisega ja välisturgude nõudlus oli keskeltläbi kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi.

Neis oludes lausa sunniti ettevõtteid oma tegevust tõhusamaks muutma.

Konkurentsivõime paranes

„Radikaalselt vaadati üle kulude pool – nii tööjõukulud, sisseostetavatele materjalidele ja pooltoodetele tehtavad kulud, samuti hinnati kriitiliselt, kellelt sisse osta teenused. Seejärel vaadati üle pakutavate toodete ja teenuste nimekiri ja sihtturud, kuhu neid pakutakse,” ütles Varblane.

Kogu see protsess käis tema sõnul väga kiiresti – umbes ühe aastaga. Samal ajal kasvas väga tugevasti töötajate töömotivatsioon.

„Nende sammude tulemusena suur osa Eestis tegutsevaid ettevõtteid on suutnud oma konkurentsivõimet parandada,” sõnas Varblane.

Nõudlus kasvab vaikselt

Tuleval aastal peaks maailmaturu nõudlus tasapisi paranema ja see annab võimaluse müüa enam kaupu ja teenuseid väljapoole Eestit.

Kui järgmise aasta mais-juunis tuleb signaal, et Eesti on oodatud Euroopa majandus- ja rahaliitu, siis peaks Varblase sõnul meie vastu uut huvi hakkama tundma investorid eeskätt jälle Põhjamaadest. „Samuti eristume me siis positiivselt paljudest naabritest,” lisas ta.

„See peaks looma uut nõudlust tööjõu järele 2010. aasta suvest alates. Kuid kuni tuleva suveni on uute töökohtade avamine siiski jätkuvalt väiksem kui olemasolevate töökohtade kärpimine, sest nüüd hakkavad kinni minema need ettevõtted, kes ei ole seni suutnud uusi eksporditurge leida ja kelle kohandumine on olnud liiga aeglane.”

Riigi rahanduse kohta arvas Varblane, et tuleva aasta teisel poolel peaks seis olema pigem parem, kui eelarves praegu planeeritud, sest teisel poolaastal võib investeeringute sissevool kaasa tuua ka riigi maksutulude laekumise mõningase paranemise. 

Autor: Riina Kallas