Tänapäeva arenenud Euroopa on ehitatud sotsiaaldemokraatia ideaalidele. Riiklik tervishoiusüsteem, seadusega piiratud tööaeg, õigus tasuta haridusele – need kõik on teoks saanud just tänu sotsiaaldemokraatide visale võitlusele möödunud sajandi alguspoolel. Ka Eesti riik on rajatud sotsiaaldemokraatlikel põhimõtetel. Vabadussõtta mindi veendumusest, et iseseisvusega kaasneb ka rahva, ja mitte ainult väikse kildkonna, heaolu kasv. Vabadussõjajärgne maareform oleks radikaalne isegi tänapäeval, rääkimata siis toonasest ajast, kuid ta lõi aluse tugevale ühiskonnale.

Just tugevat ühiskonda ja valitsusepoolset visiooni ja juhtimist on ka tänapäeva Eestil vaja. Mis oli õige 1993, ei ole enam õige 2003; odava tööjõu eelis, mis on meid seni edasi aidanud, on peatselt kadumas ja meil on hädasti vaja midagi enamat pakkuda. Paraku ei ole valitsus suuteline senist käitumist muutma, kuna tal lihtsalt puudub alternatiivne nägemus – turg peab ju kõik paika panema. Turg aga jätakski Eestisse odava allhanke.

Tulevane Eesti ei saa olla rajatud üksiku, ükskõik kui tubli eraettevõtja õlgadele. Tuleviku Eesti peab olema rajatud ühiskonna kui terviku õlgadele ja selleks on omakorda vaja valitsust, kes oskaks ja eelkõige tahaks kogu ühiskonda kaasata ja rakendada. Tulevase Eesti arengukava peab algama algharidusest ja lõppema riikliku – rakendatava – nägemusega majanduse arengust. Eesti vajab hästi kvalifitseeritud ja vääriliselt tasustatud õpetajaid, kes oskavad valmistada ette õpilasi 21. sajandi majanduslikeks, tehnoloogilisteks ja eetilisteks väljakutseteks. Eesti vajab aktiivset ettevõtlust ja investeeringuid soodustavat poliitikat, mis ei väljendu pelgalt mehaanilises maksude alandamises, vaid pakub reaalset lisaväärtust. Lõpuks on ka vaja loobuda põhimõttest, et las igaüks ise toimetab. Vahest peab ka riik aitama toimetada.

Riigil peab olema strateegia ja nägemus, et igaüks, kes on vähegi suuteline tööd tegema, saaks parima võimaliku väljaõppe, et tööd teha. Teaduspõhine majandus ei sünni iseenesest – tema tekke eeltingimuseks on kogu spekter, alates haritud IT-spetsialistist kuni arvutikäsitsust oskava treialini. Kõik taandub arusaamale, et ühiskond on üks tervik ja vaid üheskoos ja üksteist aidates saame edasi liikuda.

Sündival Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on suur tööpõld olemas. Järgnevad kolm ja pool aastat peavad olema täis tõhusat tööd nii organisatoorsel kui ka ideoloogilisel pinnal, et partei õigustaks lootusi, mis temasse on pandud. See tähendab, et nime muutusest ainuüksi on vähe, niisamuti kui on vähe vaid sotsiaalküsimustele või üldtemaatilistele loosungitele keskendumisest. Erakond peab olema kvalitatiivselt midagi enamat kui Mõõdukad täna – ta peab näima suutelisena võtma üle valitsemise hoovad.