Esimesel pilgul võib tunduda, et tänaseks on probleem aegunud: ajalugu lahendas asja teisiti ja vaata et pareminigi.

Aga pidagem hoogu. Rahvaluule, teadagi, on ikkagi luule ja järelikult kujundlik. Võib-olla pidasid meie esivanemad Rootsi kuninga all silmas Euroopa Liitu? Rootsi on ju Euroopa Liidu riik, kuningas on alles ja kuningal ilmselt ka mõõk.

Oluline on seejuures, et taasühinemine Rootsiga pidada toimuma ilma mõõgalöögita. Just-just, nii me seda kavatsemegi. Peab olema mõõk, et sellega löömata jätta. Nii et Eesti astub Euroopa Liitu ja Rootsi kuningas valitakse Euroopa Liidu kuningaks. Ongi korras.

Nonii, aga nüüd ennustuse teine pool. Moskva suurvürstile ei jää rohkem maad kui ta oma lossi aknast näeb? Kuidagi ei suuda uskuda, et see tähendab Venemaa vallutamist mõne teise rahva või riigi poolt. Seda on liiga paljud proovinud ja üsna sarnaste tulemustega.

Aga teisest küljest, eesti vanarahvas näib olevat ilmeksimatu. Järelikult peab see uskumus ikka midagi tähendama.

Võib-olla võtavad novgorodlased kätte ja taastavad Suur-Novgorodi vabariigi, hakkavad tohtkirju saatma ja WC-kella, vabandust veet‰ekella helistama? Ja kindral Lebed ei hakkagi selle va Moskvaga jukerdama, vaid lepib Krasnojarski kraiga, mis on pindalalt umbes sama suur kui Euroopa Liit, ja kuulutab ennast suurkhaaniks? Ja nõnda edasi, kuni ennustus on tõeks saanud.

Või on veel variante, näiteks sekkub Vigala Sass ja/või ufod?

Jään huviga ootama.

Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige