Vääramatu vanarahva tarkus
Kui Rootsi võim Eestis 18. sajandi algul läbi sai, selgus, et see oli olnud “vana hea rootsi aeg”. Ent teha polnud enam midagi, Kaarel oli surnud ja Neeva suudmesse kerkis Peterburi, mõisnikud möllasid omatahtsi, võtsid Vohnja möldrilt tema vara ja Vene keisrinna saatis mehe veel tagatipuks Siberisse. Talupoegadel, s.t eestlastel ei jäänud muud üle kui unistada. Selle tõenduseks on pea kõikjal Eestist läinud sajandil üles kirjutatud legend ja uskumus, et “Rootsi kuningas võtab kord Eesti ilma mõõgalöögita tagasi ja Moskva suurvürstile ei jää rohkem maad, kui ta oma lossi aknast näeb.” Seda ilusat uskumust oli eriti meeltülendav lugeda viimasel (loodetavasti tõesti viimasel) vene ajal. Kui vene aeg hakkas lõppema, aga veel päriselt läbi ei olnud, propageerisin enda arvates head plaani. Eesti peaks N. Liidust välja astuma, siis Rootsile sõja kuulutama ja seejärel kohe alla andma. Ei läinud nii.
Esimesel pilgul võib tunduda, et tänaseks on probleem aegunud: ajalugu lahendas asja teisiti ja vaata et pareminigi.
Aga pidagem hoogu. Rahvaluule, teadagi, on ikkagi luule ja järelikult kujundlik. Võib-olla pidasid meie esivanemad Rootsi kuninga all silmas Euroopa Liitu? Rootsi on ju Euroopa Liidu riik, kuningas on alles ja kuningal ilmselt ka mõõk.
Oluline on seejuures, et taasühinemine Rootsiga pidada toimuma ilma mõõgalöögita. Just-just, nii me seda kavatsemegi. Peab olema mõõk, et sellega löömata jätta. Nii et Eesti astub Euroopa Liitu ja Rootsi kuningas valitakse Euroopa Liidu kuningaks. Ongi korras.
Nonii, aga nüüd ennustuse teine pool. Moskva suurvürstile ei jää rohkem maad kui ta oma lossi aknast näeb? Kuidagi ei suuda uskuda, et see tähendab Venemaa vallutamist mõne teise rahva või riigi poolt. Seda on liiga paljud proovinud ja üsna sarnaste tulemustega.
Aga teisest küljest, eesti vanarahvas näib olevat ilmeksimatu. Järelikult peab see uskumus ikka midagi tähendama.
Võib-olla võtavad novgorodlased kätte ja taastavad Suur-Novgorodi vabariigi, hakkavad tohtkirju saatma ja WC-kella, vabandust veetekella helistama? Ja kindral Lebed ei hakkagi selle va Moskvaga jukerdama, vaid lepib Krasnojarski kraiga, mis on pindalalt umbes sama suur kui Euroopa Liit, ja kuulutab ennast suurkhaaniks? Ja nõnda edasi, kuni ennustus on tõeks saanud.
Või on veel variante, näiteks sekkub Vigala Sass ja/või ufod?
Jään huviga ootama.
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige