Vabaerakondlane Märt Meesak: sotside fraktsiooni hääled küll peavad, kuid nende saadikud murduvad ja lahkuvad parlamendist
Vabaerakonna fraktsioon on jätnud oma liikmetele hääletamise riigikogus vabaks, aga kui saadikurühm milleski kokku lepib, siis nii ka hääletatakse. Kõigi teiste erakondade kohta sama öelda ei saa - ka sotside, kelle esimees Jevgeni Ossinovski on tänavu koalitsioonide saamatusi millegipärast hoopis Vabaerakonnale süüks pannud.
Väärtuspõhisus, mida Ossivovski on kogu aeg enda tugevusena esitlenud, ei saa kuidagi olla käsukorras nupule vajutamine. Nõuda saadikutelt oma väärtusmaailma vastu hääletamist on diktaatorlik. Parlament ei ole valitsuse kummitempel, kus kõik „tarkade juhtide" saadetu tuleb koheselt erakonna esimehe käsul kinnitada. Parlamentalismile oleks ülimalt kasulik, kui riigikogus taastataks arutelukultuur.
Sotside fraktsiooni hääled peavad, kuid nende saadikud lahkuvad parlamendist. Kui Mihkel Raua ja Mark Soosaare vabatahtlikult riigikogust lahkuvate sotside rida sama tempoga täiendust saab, murdub diktaadi all riigikogu selles koosseisus 1/3 sotside saadikutest. SDE esimehel peaks mõtteainet olema...
Meie töö on vilja kandnud
Vabaerakond tekkis 2014. aastal ja sai valijate hääled just seetõttu, et Eesti hangunud poliitiline süsteem vajas tõsiseid muutusi. Valijad andsid mandaadi just selleks, et muuta valitsemisstiili, pakkuda uusi lahendusi, hoida silma peal ja lõpetada korruptsioonihõngulised võimumängud ning tuua poliitmaastikule värske õhk. Vaadates 2016. aasta sündmusi ja muutusi, võib julgelt väita, et Vabaerakonna töö on vilja kandnud.
Presidendivalimistel sai poliittehnoloogia sai esimese tugeva vastulöögi. Hääled ei pidanud ja mõlemad kandidaadid - Siim Kallas ja Marina Kaljurand - kadusid lavalt. Hääled pidid pidama sotside ja oravate vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Sotsid upitasid oma veteranpoliitikut Eiki Nestorit, aga lõpuks jäid häbisse nii Nestor, sotsid valitsuspartnerina kui ka Ossinovski. Arvamus, et SDE on kartellikokkuleppeks alati valmis, sai kindla tõestuse.
Ka Edgar Savisaar luges enne Keskerakonna esimehe valimisi kokku oma võimalike hääli, pärast liitmist-lahutamist leidis, et neid pole enam piisavalt, ja saatis võitlusesse Yana Toomi, keda justnagu toetas rohkem hääli. Ometigi aga neist ei piisanud ning Savisaar kaotas juba varasemale Tallinna linnapea ametile ja presidendikandidaadiks olekule kontrolli ka erakonna üle.
EKRE korjas presidendivalimistel oma kandidaadi Mart Helme valimiskogus üles seadmiseks allkirju, sai miinimumi ka kokku, aga valimiskogus allkirjad ei pidanud. Kadusid hääled, suure käraga loodetud au ning tõsiseltvõetavus.
Sügisel korjasid kolm toonast opositsioonierakonda peaminister Taavi Rõivase umbusaldamiseks hääli parlamendis. Reformiererakond arvas, et senise koalitsiooni hääled peavad ning truud partnerid SDE ja IRL ei julge neid reeta. Nad olid aga saanud endale vastase, keda nad hästi hinnata ei osanud. See oli Ossinovski, kes antud koalitsioonis ammu niheles.
Umbusaldushääletusel kolme opositsioonierakonna hääled pidasid ning lisa tuli ka senistelt koalitsioonierakondadelt. Senise koalitsiooni hääled eesotsas sotside ja Ossinovskiga enam ei pidanud. Varem oli just SDE juht saatnud signaale justnagu Vabaerakond oleks muutuse mitte sündimises süüdi.
Vabaerakond eristus eelnevate teemade käsitlemisel teistest selgelt. Erakonna sisevalimistel saavutas Allar Jõks presidendikandidaadina suurima toetuse, sest tema senine tegevus kõlas kokku erakonna maailmavaatega. Seevastu sotsid küll rääkisid maailmavaateliselt sobivast presidendist, aga selleks oli neile ühel hetkel liberaal Siim Kallas ja lõpuks ei suutnud nad valimiskogus kellegi häält anda. Vabaerakonna hääled aga mitte ainult ei pidanud, vaid Jõks sai esimeses valimiskogu voorus parima tulemuse.
Uus võimuliit sõidab endises vees
Uus võimuliit eesotsas sotsidega sõidab endises vees - kõik kobarasse kokku, hääled pidama ja tuleb loota, et saadikud ei kaoks ning Eesti rahvas taas „tarkade" otsused välja kannataks.
Vabaerakond hindab ja viljeleb teistsugust parlamendikultuuri. Hääled on tagatud siis, kui hääletamisele läheb mõistlik ja läbi analüüsitud kompromiss, mitte ultimaatum.
Soovitan Vabaerakonna lähenemist ka teistele fraktsioonidele. Siis oleksid saadikute näod poliitikat tehes rõõmsamad, sünniks rohkematele osapooletele sobivamad otsused ja saadikud ei peaks SDE fraktsioonist riigikogust lahkuma.
