Vabaerakondlane: tänaseks peaks olema läbi aeg, mil anusime Lääne suurtööstureid, et nad tooksid meile 600-eurose kuupalgaga lihttöökohti
Mitmed vaatlejad on märganud, et Eesti maksudebatt on sisuliselt soikunud. Uuelt valitsuselt nüüd oodatakse, et maksusüsteemi hakatakse vaatama kui võimalust luua rikkuse kasvuks sobiv keskkond, mitte kui koorimise meetodit.
Sotsiaalmaksu laest
Vabaerakonna pakutud (seaduseelnõu on riigikogu menetluses) 3500-eurose sotsiaalmaksu lae kehtestamine maksab sama palju kui kurikuulus sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendi võrra kahe aasta jooksul ehk 86 miljonit eurot. Kulu on sama, mõju majandusele täiesti erinev.
Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu, et enamik neist isegi ei märkaks sotsiaalmaksumäära marginaalset langetamist. Sellel puudub reaalne mõju ettevõtluskeskkonnale, seetõttu ka töötajal pole sellest ei sooja ega külma.
Justiitsministeeriumi konkurentsivõime töögrupp uuris välja, et 3500-eurone lagi looks iga kümne kõrgepalgalise töökoha kohta ühe juurde. Kokku on Eestis üle 10 000 töökoha, mis jäävad lae mõjuvälja.
Vabanenud ressurssidest saab ettevõte panustada nii madala palgatasemega töötajate palgatõusu ja koolitustesse kui tippspetsialistide palkamisse. Spetsialiseeritud välistööjõu Eestisse toomine muutub kasulikumaks. Tarbimise kasv ning jõukate maksumaksjate arvu kasv teeb kulu tasa kuhjaga. Majandus saab selge signaali, Eestis väärtustatakse teadmisi ja kõrget tootlikkust. Tänaseks peaks olema läbi aeg, mil anusime Lääne suurtööstureid, et nad tooksid meile 600-eurose kuupalgaga lihttöökohti.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest
Usun, et kõige parem viis vähem kindlustatud inimesi aidata on jätta neile rohkem teenitud raha kätte. Sellisel juhul langeb ära vajadus kohmakate ja inimese väärikust alandavate toetusüsteemide järele ning inimesed on rohkem motiveeritud ennast professionaalselt arendama. Kui inimesele makstakse toimetulekuks toetust, siis on juba kuskil viga tehtud, see on tagajärg, kus probleemi lahendusena mõeldakse välja aina uusi toetusi.
Passivsete toetuste maksmise asemel tuleb pakkuda aktiivseid ja arendavaid meetmeid nagu täiend- või ümberõpe. Terve elu kestev õpe igal eluperioodil peab muutuma elu loomulikuks osaks, normaalsuseks, millele me isegi ei mõtle, see peab olema nagu hingamine. Järgmisest aastas on tulumaksuvaba miinimum vaid 180 eurot kuus.
Kui me soovime töö tegemist tõesti väärtustada, siis on mõistlik tõsta tulumaksuvaba miinimum järgmise kolme aasta jooksul vähemalt 400 euroni kuus ja tulumaks koos sellega 24 protsendini. Arvutused näidatavad, et 80 protsenti töötajate sissetulek kasvaks. Eelarvele tähendaks see tõsist kulu, kuid tulumaksumäära mõõdukas kasv ning suurenenud kaudsed maksulaekumised tasakaalustaks selle.
Tuleb ära kasutada kõik jõukohased võimalused, et lõpetada olukord, kus täistöökohaga ausalt tööd tegev inimene vireleb vaesuses ja veeretab peos igat senti. Karmid 1990ndad on läbi, inimest ei tohi käsitleda üksiku hundina ohte täis metsas. Vaesus tekitab vaesust ning just lapsed, kes elavad vaestes peredes, kaotavad oma võimed ja arengupotentsiaali väga kiiresti, seega ei saa me tulevikule mõeldes riigina lubada vaesuse kestmist.
Ettevõtjate seisukohalt oleks oluline tasakaalustada tulumaksureform sotsiaalmaksu lae kehtestamisega.
Sotsiaalmaksu põrandast
Lisaks tuleb kaotada sotsiaalmaksu põrand ehk kohustuslik sotsiaalmaksu miinimumäär ja viia maksuarvestus tunnipõhiseks. Hetkel on sõltumata töökoormusest minimaalne sotsiaalmaksumäär 128,70 eurot töötaja kohta kuus. Kaasaegne töötaja on mobiilne ja leidlik, töötades paindlikult mitmel töökohal.
Ka ettevõtjad vajavad tulenevalt oma tegevuse eripärast (hooajaline, projektipõhine jne) osalise töötajaga personali, mis võimaldab korraldada majandustegevust kõige tõhusamal viisil. Viies maksuarvestuse tunnipõhiseks saab luua paindlikumaid töösuhteid ja tuua tööturule neid inimgruppe, kes praegu on mitteaktiivsed – näiteks eakad, väikelastega vanemad, tudengid jne. Kusjuures, see aitab vähendada ka soolist palgalõhet, kuna protsentuaalselt teevad naised palju sagedamini osalise tööajaga tööd kui mehed.
Paindlikum äritegevus
Eestis on vähe ühistulist majandustegevust ja mõned selle liigid nagu vastastikune kindlustusselts on üldse ära keelatud. Ühistulised pangateenused on korralikult välja arendamata. Tegemist on ettevõtlusliigiga, kus inimesed panevad ise raha ja teadmised kokku, et saada ise ja pakkuda teistele paremaid teenuseid paremate hindadega. Lisaks tarbija-müüja suhtele on see midagi palju enamat – majandusalane koostöö.
Näiteks vastastikuse kindlustusseltsi eesmärk on pakkuda oma liikmetele õiglase hinnaga võimalikult soodsat teenust. Kindlustusvõtjad on samal ajal sisuliselt kindlustusandjad. Vastastikused kindlustusseltsid on laialdaselt levinud eriti Kesk-Euroopas ja Põhjamaades. Suurim turuosa on vastastikustel kindlustusseltsidel Soomes, kus vastastikuste elukindlustusseltside turuosa hõlmab 80% turust ning varakindlustus ligi 50% turust. Ühistuline tegevus on võimalus tagada ausat konkurentsi ja soodustada ettevõtluskeskkonda.
Lõpetuseks. Hiljuti selgus, et Eesti 100 suurima ettevõte käive on kukkunud mullu järsult ühe miljardi võrra. Üheks põhjuseks toodi palgasurvet – tööturg nõuab seda, kuid see võib ohustada ettevõtjate ellujäämist, kui maksusüsteem ei muutu.
Eesti Päevaleht küsis kõigilt parlamendierakondadelt, mida nad arvavad majandusteadlase Viktor Trasbergi ideest kehtestada Eestis astmeline sotsiaalmaks ning milliseid alternatiive nad sellele pakuvad.
Täna kohtuvad Vabaerakonna esindajad uut valitsust kokku paneva Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega.
