Tulles nüüd tagas meie väikese Eesti juurde võib öelda, et me ei ole suutnud rahvuslikust lennukompaniist kujundada samasugust tõhusat ettevõtet, nagu seda on näiteks Eesti Energia. Temas on paralleelselt eksisteerimas kaks esmapilgul vastuolulist eesmärki. Me kõik tahame, et Eesti Energia tagab meile majanduspoliitiliselt energiasõltumatuse ja samuti energia kättesaadavuse igale riigi elanikule.

Samas oleks ka kasumlik ja efektiivne, kasumit maksimeeriv ettevõte. Midagi sarnast oleme taotlenud Estonian Airiga - me oleme kogu aeg soovinud, et see ettevõte tagaks maksimaalselt palju soodsate väljumisaegadega lennusihtkohti, maksimaalselt paljudele kättesaadava hinnaga ning et ta oleks pealekauba kasumlik. Ei neid esimesi ega ausalt öeldes ka viimast ei ole meil kestlikult suudetudki ellu rakendada.

Lennundusekperdid arvavad, et lennundusäri on väga spetsiifiline ja keeruline. Meie Eesti olukorra muudab veel keerulisemaks see, et pole piisavalt suurt rahvaarvu ja suure arvulise kontsentratsiooniga linna, mis tagaks rahvuslikule lennukompaniile stabiilse koduturu arengueelise. Kuigi Leedu on rahvaarvult suurim Balti riik, siis ka nende probleem on selles, et suurimad linnad on enam-vähem Tallinna suurused.

See, et lätlased oma Air Baltic´uga on suutnud meist kolmest kõige edukamad olla näitab eelkõige seda, et Baltikumi suurima linna Riia külje all on rahvusliku lennukompanii arendamiseks kõige rohkem eeldusi. Võib olla peaks Eesti hakkama taotlema Euroopa Komisjonilt põhimõttelist erisust ja õigust pidevalt kontrollitud riigiabile selles sektoris. Meie rahvaarvu ja Tallinna suuruse juures ei olegi võimalik selle elementaarse teenuse jätkusuutlik osutamine kommertsalustel töötava ärimudeli baasil. Peaksime hakkama sellisele võimalusele tõsisemalt otsa vaatama.

Edasiselt väärib kiitmist see, et riigil on olemas plaan B - Nordic Aviation kõrvaletekitamise näol. Investorina on kaasatud Infortar Grupp (omab osalust Tallinkis), mis koondab endas Eesti ettevõtlusmaastikul unikaalsete kompetentsidega äriseltskonda, kes oskavad mõelda suurelt, on õppinud tegutsema rahvusvahelistel turgudel keerulises sektoris nagu seda lennundusäri kõrval on ka laevandusäri. Kui Infortar suudab selle kõik tõhusalt integreerida oma laevandusäriga, võib sellest komplektist ka asja saada.

Mis siis nüüd edasi? 130 miljonit eurot, mida riik peab hakkama Estonian Airilt tagasi nõudma ja mis selle ettvõtte ka seetõttu pidulikult pankrotti veab, ei ole väike raha. Võimalik, et taganjärele tarkusena oleks saanud hakkama vähemaga, aga võib-olla ka mitte. Minus tekitab peamise küsimuse hoopis persooniga seonduvalt see, et 2009.-2014. aastatel, mil erinavaid kanaleid pidi riigiabi ettevõtte arvele jõudis, kureeris seda ministrina ehk ettevõtte üldkoosoleku tasemele Juhan Parts.

Huvitav kuidas saab poliitik Euroopa Liidu Kontrollikojasse minna teisi kontrollima, kui ta ise sellise kontrollimatu ja kalli segaduse tekitas. Ka see vajab selgeks rääkimist.

Aga üks mis juba selge – kvaliteetseid lennusihtpunkte ja lennundusteenust vajab terve Eesti ühiskond arenguks nagu õhku, seetõttu pole ka tähtis, et seda pakub just-nimelt Eesti Õhk. Kallilt tulnud kogemus.