Vähihaigete ravi küsimärgi all

Paljusid vähihaigeid ähvardab ravikuuri poolelijäämine, sest haigekassa on kärpinud nende ravimite rahastamise võimalusi.

62-aastasel vanaproual lõigati munasarjavähki Eesti Onkoloogiakeskuses, operatsioon õnnestus hästi. Et vähk on salakaval haigus, mis võib siirdeid ajada kogu organismi, vajab naine lisaks keemiaravi. üks kuur on tehtud, kuid vaja on veel kolme kuni viit.

"Doktori jutu järgi peaksin alustama kolme nädala pärast," ütleb proua. Paraku pole see sugugi kindel, sest arst oli olnud uue ravikuuri aja suhtes sõnakehv. "Kuulda on, et nüüd on uued määrused. Aga minul pole raha, et seda ravi kinni maksta," kurdab üksik lasteta vanaproua.

üks keemiaravikuur parimate ravimitega maksab üle 30 000 krooni.

Vähihaigete ravimitega varustamine on sattunud korraga kahe tule vahele. Haiglad ei saa enam soodsalt osta vähiravimeid. Apteegist ostes makstakse varem 90-protsendilise hinnasoodustuse saanud haigele vaid 200 krooni retsepti eest.

Ravikindlustuse kitsas tekk

Haigekassa ostis varem vähiravimeid hulgi tsentraalsete ostudena, saades nii neid tublisti odavamalt. Selle aasta algusest enam mitte. Haiglad peavad statsionaarseks raviks ravimid ostma ise, makstes ülikallist hinda. Et tekkinud vahet korvata, lisas haigekassa aasta algusest vähihaigete voodipäeva maksumusele 40 krooni.

"Sellest raviks piisavalt ei jätku," ütleb Tartu ülikooli Kliinikumi Onkoloogiahaigla peaarsti kt Peeter Padrik. Näiteks kui vähihaige on 10 päeva haiglas, koguneb tema eest 400 krooni. "Selle eest on võimalik osta üks ampull iivelduse ja oksendamise vastast rohtu. Keemiaravi jaoks aga raha enam ei jätku, see maksab tuhandeid kroone."

Keskhaigekassa nõunik Helvi Tarien kinnitab, et igal üksikul juhul selle rahaga tõepoolest välja ei tuleks. 40-kroonise voodipäevaraha arvutas sotsiaalministeeriumi hinnakomisjon välja möödunudaastasi voodipäevi aluseks võttes. "Keskmiselt aga tuleb välja," kinnitab Tarien. "Aga ehk kulub raha millekski muuks ära. Kui raha on käes, ei mõelda, et see oli spetsiaalse sihiga antud."

Vähiarstid on rahakitsikusest väljapääsu leidmiseks saatnud haigeid apteeki, retsept näpus. Kuni 1. oktoobrini maksis haigekassa uuemad ravimid I ja II vaegurlusgrupiga patsientidele kinni 90 protsendi ulatuses, nii et haige enda kanda jäi väike osa.

Uue soodusravimite väljastamise korra järgi maksab haigekassa kinni vaid kuni 200 krooni retsepti eest.

"I ja II grupi invaliidide on vähem kui kolm protsenti ravikindlustatutest, kuid nende soodustused moodustasid 30 protsenti," selgitab Helvi Tarien muudatuse põhjust. "600 000 töötavat inimest ei saa ravikindlustusrahast enam peaaegu midagi tagasi."

Ravikindlustusse makstav raha lihtsalt ei kata kõiki vajadusi, jaota raha kuidas tahes. Kui tekki enda poole sikutada, siis jääb keegi teine külma kätte. Vähihaigele maksab apteegist ostes üks iiveldusevastane kaitsesüsti ampull 300-400 krooni, mistõttu haigel tuleb endal leida 100-200 krooni. Mõni ravikuur nõuab üht süsti nädalas, mõni kolme nädala tagant, kuid ravikuure on mitu. üks vereloomet taastav süst maksab aga 1500 krooni, ka neid võib vaja minna mitu.

"Neid ravimeid ei pea haige ostma, kui ta on haiglaravil, see on haigla kohustus," ütleb Helvi Tarien. "Haigla rahast ei jätku," pareerib Peeter Padrik. "40-kroonisest lisarahast voodipäeva eest ei kogune piisavalt raha kõrgtasemel ravi jaoks. Seetõttu püüavad onkoloogid ravida, kui vähegi võimalik, ambulatoorselt. Tugevamaid ravikuure on aga suurema tüsistuste ohu tõttu vajalik teha siiski haiglas."

Osa ravimeid kompenseeritakse ambulatoorsetele haigetele sajaprotsendiliselt. Sinna kuulub ka vähiravimeid, enamasti vanemaid ja ammutuntud rohtusid. Nimekirja ei kuulu aga uued, efektiivsemad otsesed vähirohud ega ka keemiaravi kõrvalnähte oluliselt vähendavad ravimid. "Need peaksid hea meditsiinilise praktika kohaselt ravikompleksi kuuluma," ütleb Peeter Padrik.

Tema sõnul jääb keemiaravi sageli selle taha, et haigel tekivad kõrvalnähud ja tüsistused, aga raha korraliku ravimi ostmiseks ei ole.

Keemiaravi tapab vähirakke, kuid kahjustab ka vereloomet. Uute ravimitega on võimalik hoida veri korras. Paljudele tekitab keemiaravi nii tugevat iiveldustunnet, et kui ravimi ostmiseks raha ei ole, ei lase ta järgmist kuuri enam teha.

Lepivad paberiga

Arstid tunnevad alatihti kuklas tervishoiuametniku pilku, mis manitseb odavamaid rohtusid välja kirjutama. Kuid haige tahab, et tohter ei oleks tervishoiupoliitikute kalkulaator, vaid teeks tema heaks kõik võimaliku. Kaasaegsete rohtude abil on võimalik päästa vähihaigete elusid, samuti parandada oluliselt nende elukvaliteeti.

Vähihaiged ise on leplikud. "Kui on sotsiaalministeeriumis alla kirjutatud paber, et riik raha ei eralda, jääb ravi tihti ära," ütleb Peeter Padrik. "Kui ütlen haigele, et on selline rohi, aga maksab nii ja nii palju, siis enamik pole võimelised seda ise ostma. Mõni patsient katkestab ravi, mõni püüab kehva enesetunnet trotsides keemiaravi edasi teha.

Arvude ja rahanumbrite taga on inimesed oma raskete haigustega, sõnab Peeter Padrik. Pahaloomulised kasvajad võivad tabada inimest igas vanuses, suurem osa vähihaigeid on 60-70-aastased.

Helvi Tarien ütleb, et laupäeval meie hulgast vähi pärast lahkunud Jüri Krjukov oli tema lemmiknäitleja. "Oleksin teinud kõik, et teda päästa. Aga haigekassa kohus on seista kõikide eest."

EHA LAANEPERE