Vahur Koorits: Ilvese kümme pettumustvalmistavat aastat
Alustada tuleks Ilvese kõige nõrgemast kohast ehk tema võimetusest olla Eesti rahvast ühendav president. Ilves näitas oma olekuga selgelt, et tema Eesti on üsna väike. Ilvese Eestisse mahuvad võimupoliitikud, edukat ettevõtjad, kultuuriinimesed, Tallinna ja Tartu keskklass ja tema kodukandi Mulgimaa rahvas.
Sealt väljapoole jääb aga päris palju rahvast, kelle käekäik Ilvest väga ei huvitanud. Venelased, vanemad inimesed, nõukogude aega positiivse sõnaga meenutavad eestlased, vaesemad inimesed ja kõik teised, kes ei oska inglise keelt ja kelle standardvarustuses puudub mõni Apple’i toode.
Ilves näitas oma ükskõiksust nende vastu üsna avalikult välja ja need inimesed vastasid solvunult samaga. Seda näitab, et Ilvese usaldusväärsus rahva silmis jäi oluliselt alla Arnold Rüütli omale.
Välispoliitika president?
Natuke teravam on küsimus Ilvesest kui kõvast välispoliitikatundjast, kes on teinud head tööd Eesti tutvustamisel. Ilvese maine põhineb paljuski just sellel, aga ka antud küsimuses on põhjust olla tema suhtes kriitiline.
Ilvese parimad ajad välispoliitikuna jäid 1990. aastatesse, kui ta Eesti välisministrina juhtis Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga. Tollal oli tema peamiseks tugevuseks USAs kasvamisest tulenev lääne ühiskondade tundmine. Ta sai aru, mida tuli teha, et Euroopa riikide ja USAga suheldes edu saavutada.
Just nende edukate läbirääkimiste tõttu tekkis Ilvesel välispoliitilise raskekaallase maine, mis on püsinud senini. Rahvas väljendas oma arvamust 2004. aasta Euroopa parlamendi valimistel, kus Ilves sai ülivõimsa tulemuse ja tõmbas koos endaga ka kaks teist sotsi europarlamenti. Tollal olin ka mina üks neist 76 120 inimesest, kes andsid oma hääle Ilvesele. Edu tegi Ilvese ülbeks ja lõi aluse hilisematele probleemidele.
Kõvad sõnad
Kui Ilves valiti 2006. aastal presidendiks, ootasid tema toetajad talt välispoliitilise kõrgpilotaaži jätkamist. Ilvese amet oli aga teine ja ajad olid muutunud. Oma esimesel ametiajal ei saanud Ilves kuigi palju välismeedia tähelepanu, kui välja arvata lühike periood 2008. aastal Gruusia sõja ajal.
Kui saabus euroala kriis, avastas Ilves, et kui ta kordab Euroopa Liidu lõunapoolsete riikide suhtes Saksa tabloidide agressiivset retoorikat, saab ta järsku tähelepanu. See on labane, aga edukas trikk, mida teavad kõik avalikus elus osalejad – mida agressiivsemalt sa räägid, seda rohkem tähelepanu sa saad.
Eesti poliitikute välispoliitilised sõnumid saavad tihti vähe tähelepanu, sest enamasti üritavad eestlased vältida liiga teravaid sõnu kõigi riikide kohta, mis pole Venemaa. Ilves murdis seda reeglit ja sai oma tähelepanu kätte. Tuleb siiski kriitiliselt küsida, kas Ilvese isiklik edu tähendab edu ka Eesti jaoks? Kas Eesti vajab tähelepanu iga hinna eest? Kas Ilvese avalikult üleolev suhtumine Lõuna-Euroopa riikidesse euroala kriisi ajal tegi Euroopa Liitu tugevamaks või nõrgemaks? Kas meie liitlastele loengute pidamine aitas kaasa meie julgeoleku tagamisele?
2014. aasta Ukraina kriisi järel kujunes Venemaast Ilvese uus peateema. Siinjuures tuleb aga küsida, kumba pidi asjad käisid? Kas Ilves aitas Eesti seisukohtadele tähelepanu tõmmata või aitas Eesti presidendiks olek Ilvesele tähelepanu tõmmata?
Lääne ajakirjandust huvitas peamiselt Eesti, sest oleme Vene piiril olev väikeriik, kus on suur venekeelne kogukond. Kui poleks Ilvest, oleks lääne ajakirjandus oma Vene ohu teemalisi lugusid ilmestanud tõenäoliselt mõne teise kohaliku inimese tsitaatidega. Äramärkimist väärib, et läänes saavad praegu Venemaa teemal palju tähelepanu ka leedulased Linas Linkevičius ja Dalia Grybauskaitė. Neile on omane sama stiil, mis Ilvesele – nad reageerivad kiirelt ja jõuliselt.
Kirilli visiit
Samal ajal hakkas Ilvese tegevus järjest enam lahknema Eesti ülejäänud välispoliitikast. 2013. aastal külastas Eestit Venemaa patriarh Kirill. Ta asetas pärja Linda kuju jalamile ja Teises maailmas hukkunute monumendile. Eesti poliitikud tõlgendasid Venemaal väga mõjuka isiku visiiti hea märgina ja lootsid, et see aitab kaasa riikidevaheliste suhete paranemisele.
Kirilli visiidist maksimumi välja võtmiseks pingutas kogu Eesti juhtkond, isegi Eerik-Niiles Kross andis oma panuse, kinkides Kirillile hulga enne oktoobrirevolutsiooni õigeusu kirikule kuulunud raamatuid, mille ta oli vanakraamikauplustest ostnud. Õigemini, pingutasid kõik peale Ilvese.
Kirill tahtis kuuldavasti kohtuda ka Ilvesega, aga Ilves vabandas end välja visiidiga Sloveeniasse. Kahtlustati, et Sloveenia oli Ilvesele lihtsalt vabandus Kirilliga mittekohtumiseks. Välispoliitika professionaalid suhtlevad ka ebameeldivate inimestega ebameeldivatel teemadel, Ilves eelistab isiklikku mugavustsooni. Ta ei viitsinud isegi niipalju end pingutada, et säilitada elementaarne viisakus.
Egotripp
Viimastel aastatel on valitsenud olukord, kus Eesti välispoliitika tegijad välisministeeriumis, riigikogus ja Stenbocki majas ajasid ühtset liini ja neist sõltumatult tegutses Kadriorus president, kes säutsus Twitteris ja rääkis intervjuudes, mis aga pähe tuli. Aegajalt tülitseb Ilves jälle kellegagi Twitteris, mis pälvis Eesti avalikkuses heakskiitu, sest „meie oma pani välismaalasele ära“.
Eesti välispoliitika ajamisest oli saanud lihtsalt Ilvese isiklik egotripp. Ilvese eneseupitamise tipp saabus, kui ta hakkas sel kevadel avalikult vastu vaidlema kõigile ülejäänud välispoliitika tegijatele, kes tahtsid taotleda ÜRO julgeolekunõukogu ajutist liikmestaatust. Mõistagi ei hoidnud Ilvest oma arvamust enda jaoks, vaid pani ülejäänud välispoliitika tegijate eesmärgi avalikult kahtluse alla.
Ilvese välissuhtluses oli ainult üks koht, mida võib nimetada ühemõtteliselt positiivseks – see on tema tegevus Eesti IT-ettevõtjate promomisel. Müügitöö on amet, kui ilmatu suur ego võib olla hea, mistõttu sinna Ilvese suhtlusstiil sobis. Samas kehtib ka IT-valdkonna kohta sama asi, mis Eesti välispoliitika kohta – Eesti edu on olnud väga paljude inimeste töö vili ja Ilves oli edu loomisel vaid üks inimene meeskonnas. Kui Ilvest poleks, täidaks tema koha ära keegi teine. Loodame aga, et Ilves suutis vähemalt mõne ekspordilepingu Eesti ettevõtjatele tuua.
