VAHUR MADE: Lahkuks ehk voodoo-kaupade poest?

Al­gu­ses külas­ta­ge mui­du­gi voo­doo-kau­pa­de poo­di. Tea­da­gi, And­rus An­si­pi ku­ju­ke­sed on Pii­te­ri ja Mosk­va tu­ris­ti­d juba kok­ku os­tnud. Kuid võtke mõned Tiit Vä­hi omad.

Kon­to­ris­se ja ko­ju öö­ka­pi pea­le. Kar­bi­ke nõel­te­ga ost­ke mui­du­gi ka.

Ja siis as­tu­ge värs­ke õhu kät­te ja ta­ju­ge maail­ma ava­rust. Mõel­da vaid! See voo­doo-pood asub ju suu­re lin­na ser­vas ning lin­na tuks­le­mist ei mõju­ta poes toi­muv mit­te kui­da­gi. Enam­gi veel, linn võib igal het­kel poe bul­doo­se­ri­ga laiaks lüka­ta ja ase­me­le par­ki­misp­lat­si ra­ja­da. Ja se­da hoo­li­ma­ta sel­lest, et pood­ni­kud po­le aas­taid tar­galt ja et­tenä­ge­li­kult lin­na­juh­ti­de ku­ju­ke­si tu­rus­ta­nud.

Ees­ti hu­vig­rup­pi­de väit­lus Ve­ne­maa tee­mal mee­nu­tab lõpu­tut rän­na­kut sel­li­ses voo­doo-kau­pa­de poes. Vä­li­sust ei suu­de­ta kui­da­gi lei­da. Ku­ju­ke­sed riiu­li­tel on nõelu ot­sast ot­sa­ni täis. Kas­sa kõrval aja­kir­ja­de riiu­lil on hun­nik Ve­ne­maa-tee­ma­li­si voo­doo-mant­raid. Hei­da­me nei­le siin­ko­hal pil­gu.

Eesti peaks olema kui Soome

Head suh­ted Ve­ne­maa­ga igas olu­kor­ras ja iga hin­na eest. Ei min­gi­su­gust ida­suu­na­list krii­ti­kat. Mis ku­na­gi oli, see oli. Enam me sel­lest ei rää­gi. Sõit­ku tan­kid Th­bi­li­si või Kiie­vi tä­na­va­tel, meie ei ütle mit­te kui mi­da­gi. Sest meil sõida­vad ron­gid. Esial­gu veel idast lään­de...

Miks Soo­mel on õnnes­tu­nud Ve­ne­maa­ga nii häid suh­teid hoi­da? Kas põhjus on ol­nud kuul­sas soo­me­tu­mi­ses või mil­les­ki muus? Kal­dun ar­va­ma, et nii külma sõja aeg­ne soo­me­tu­mi­ne kui ka hi­li­sem jä­rel­soo­me­tu­mi­ne, on tea­tud eel­dus­te ta­gajärg, mit­te põhjus.

Soo­me­tu­mi­ne sai tek­ki­da üks­nes ja ai­nult sel­lel eel­du­sel, et ise­sei­sev Soo­me oli NSV Lii­du­le va­ja­lik. Mosk­va va­jas ise­seis­vat ning lää­ne­rii­ki­de sil­mis akt­sep­tee­ri­ta­va mai­ne­ga Soo­met sa­mal moel, na­gu Hit­le­ri Sak­sa­maa va­jas ise­seis­vat ·veit­si. Nii 1944., 1975., 1991. kui ka 2008. aas­tal oli ja on Mosk­va va­lit­se­jai­le va­ja­lik Soo­me, kes ai­taks va­hen­da­da Ve­ne­maa ja lää­ne suh­teid. Soo­me ise­seis­vu­se ja de­mok­raat­li­ku va­lit­se­mis­vor­mi püsi­mi­ne on lää­ne­le sig­naa­liks Ve­ne­maa val­mi­du­sest pi­da­da dia­loo­gi.

Ning sel­li­ne Mosk­va-pool­ne Soo­me riik­lu­se tõlgen­dus on ol­nud eel­du­seks soo­me­tu­mi­se­le. Vaid kind­lalt tea­des, et Ve­ne­maa po­sit­sioo­nilt vaa­da­tu­na on ka­su­lik Soo­me püsi­mi­ne Soo­me­na, on amet­lik Hel­sin­gi saa­nud min­na Ve­ne-meel­se re­too­ri­ka­ga tõepoo­lest vä­ga-vä­ga kau­ge­le ning koo­li­ta­da Ve­ne-sõbra­li­kuks sõjajärg­sed soom­las­te põlv­kon­nad. Pi­gem on soo­me­tu­mi­ne tee­ni­nud Soo­me elii­di po­lii­ti­li­si hu­ve ja kind­lus­ta­nud mõne­de po­lii­ti­lis­te liid­ri­te po­sit­sioo­ne, kui eden­da­nud Soo­me suh­teid oma ida­naab­ri­ga.

Soo­me–NSV Lii­du ja Soo­me–Ve­ne­maa head kau­ban­dus­suh­ted po­le sa­mu­ti Mosk­va kin­gi­tus Soo­me­le hea käi­tu­mi­se pre­mee­ri­mi­seks.

Ak­tiiv­ne ida­kau­ban­dus näi­tab Soo­me ma­jan­du­se tu­ge­vust ja Soo­me töös­tu­se eks­por­di-võimet. Jõudu ja os­kust edu­kalt si­se­ne­da nii Ve­ne­maa, Lää­ne-Eu­roo­pa, USA kui ka Aa­sia tur­gu­de­le.

Ees­ti idat­ran­sii­ti ei ole kui­da­gi võima­lik kõrvu­ta­da Soo­me vä­lis­kau­ban­du­se­ga. Tiit Vä­hi ja te­ma mõtte­kaas­las­te tran­sii­di-lobi on man­ne­tu ha­la, mil­les on se­gu­ne­nud võime­tus ku­jun­da­da ma­jan­dusp­rot­ses­se, tee­ni­da edu­ka töös­tu­se kau­du ja es­ma-k­las­si­li­ne tölp­lus uu­te tur­gu­de leid­mi­sel.

Eesti peaks olema nagu Läti

Sep­temb­ris käi­sin üle mit­me aas­ta Riias. Mind häm­mas­tas ker­jus­te roh­kus. Mit­te ai­nult see, et igal tei­sel tä­na­va­nur­gal küki­tas kätt vä­ris­tav mem­me­ke. Ka noo­red täies tööjõus neiud ja noor­me­hed as­tu­sid li­gi ja pa­lu­sid paa­ri lat­ti, et saaks „lei­ba os­ta” või „va­nae­ma­le he­lis­ta­da”.

Ja se­da olu­kor­ras, kus Lä­til on Ve­ne­maa­ga pal­ju pa­re­mad suh­ted kui Ees­til! Tran­sii­dias­ja­tund­jad, kel­le­ga olen vii­ma­sel ajal ves­tel­nud, kin­ni­ta­vad, et po­le min­gi prob­leem saa­ta Ve­ne­maalt va­gu­nid tee­le Lä­ti suu­nas. Ees­tis­se ei ta­he­ta saa­ta, ku­na siin on hal­vad po­lii­ti­kud.

Kurb küll. Aga miks ei ole Lä­tis tran­sii­dist sündi­vat rik­kust ku­sa­gil nä­ha? Miks on Soo­mes vä­lis­kau­ban­du­sest sündi­vat rik­kust kõik­jal nä­ha? Ja miks on Ida-Vi­ru­maa üks hul­le­mi­ni ki­rat­se­vaid piir­kon­di, kui­gi se­da on aas­taid lä­bi­nud kuld­ne tran­sii­di­voog? Siit saab te­ha kaks jä­rel­dust.

Esi­me­ne. Tran­siit on tu­lus äri, mis nõuab riik­li­kul kõrg­ta­san­dil toes­ta­mist, aga mil­le ka­sum ei jõua kui­da­gi rah­va­ni, vaid jääb suu­res osas tran­sii­di­ga toi­me­ta­va­te­le äri­mees­te­le. Jä­rel­dus rii­gi­le: tran­sii­ti po­le va­ja toe­ta­da, ku­na sel­le po­lii­ti­li­sed kah­jud kaa­lu­vad ma­jan­dus­ka­su üles.

Tei­ne. Tran­sii­diä­ri­me­hed on pat­rioot­li­kud ini­me­sed, kes suu­na­vad suu­re osa tran­sii­di­tu­lu­dest rii­giee­lar­ves­se. Aga need tu­lud on lii­ga ta­ga­si­hoid­li­kud. See­ga ei peaks riik ki­rat­se­vat äri toe­ta­ma, ta peaks suu­na­ma oma tä­he­le­pa­nu ja jõu sin­na, kust saa­dav tu­lu suu­rem.

Tran­sii­diä­ri­mees­te sei­su­ko­hast vaa­da­tu­na ei pais­ta olu­kord küll kii­duväärt ole­vat. Aga ai­nus soo­vi­tus, mi­da os­kaks an­da, on see: ka­su­ta­ge ma­jan­dus­lan­gu­sest ja tran­sii­di kok­ku­kui­va­mi­sest tek­ki­nud va­ba ae­ga roh­kem aja­loo­raa­ma­tu­te lu­ge­mi­seks. Näi­teks Juk­ka Ne­va­ki­vi raa­mat „Îda­nov Soo­mes. Miks Soo­met ei so­ve­ti­see­ri­tud?” võiks ol­la heaks al­gus­punk­tiks.

Su­vel käis pre­si­dent Too­mas Hend­rik Il­ves Hantõ-Man­siis­kis, koh­tus seal oma Ve­ne­maa kol­lee­gi Dmit­ri Med­ve­de­vi­ga ja naa­sis ko­ju sõnu­mi­ga, et pii­ri­le­pin­gu Ees­ti-pool­ne pream­bul tu­leks ära võtta. Isee­ne­sest mõist­lik mõte, mil­le­ga võiks eda­si min­na ju­hul, kui tu­le­mu­seks on kind­las­ti Ees­ti–Ve­ne pii­ri­le­pin­gu sõlmi­mi­ne.

Aga Ve­ne­maal on ee­sot­sas va­led ju­hid. Näi­teks Vla­di­mir Pu­tin, kes pii­ri­le­pin­gut sel­le all­kir­jas­ta­mi­se jä­rel ka­het­susväär­selt tor­pe­dee­ri­ma asus.

Här­ra Vä­hi, kes Te os­ka­te häs­ti ve­ne keelt, ole­te Ve­ne juh­ti­de sil­mis heas kir­jas ja ütle­te ras­ke­tes olu­kor­da­des ik­ka jul­geid sõnu. Pa­lun kir­ju­ta­ge här­ra­de­le Med­ve­de­vi­le ja Pu­ti­ni­le, et nad ta­ga­si as­tuk­sid. Et Ve­ne­maa saaks eda­si min­na. 1

Holger roonemaa „Suurärimehed ootavad eesti-vene suhete olulist paranemist”

Varem samal teemal:

Kaarel Tarand „Vähi nutab

vales leinamajas”, EPL 14.10