Vaid raha, mitte piirangud
See, kui tavaline suhkrut ja säilitusaineid täis poemoos ristitakse ümber „ehtsaks vanaema maasikamoosiks”, ei tee seda moosi iseenesest tervislikumaks ega maitsvamaks. Ammugi mitte vanaema tehtuks. Pigem peaks nimevahetus veidi ettevaatusele manitsema – nagu inimesegi puhul, kes uut nime võttes minevikutaaka maha raputada üritab.
Midagi sarnast on teinud ka neli parlamendiparteid, kes tahavad edaspidi saada riigilt aastas 900 000 eurot lisaraha, et ülal pidada fonde, mille eesmärk oleks levitada erakondade maailmavaadet, välja anda raamatuid, toetada noorte õpinguid, korraldada uuringuid ja konverentse. Eelnõu läbis eile riigikogus esimese lugemise. Varem nimetati neid sihtasutusi demokraatia arendamise sihtasutusteks (DASA), nüüd on need aga ümber nimetatud maailmavaate sihtasutusteks (MSA). Kuid sihtasutuste ümberristimine ei ole muutnud asja sisu.
MSA-de eestvedajad on seadnud Eestile eeskujuks Saksa mudelit, kus erakondade juures tegutsevad fondid, mis saavad riigilt korralikku tuge. Nii see tõesti Saksamaal on. Kuid Saksa süsteemi juurde kuuluvad muudki osad: parteide riigieelarvest rahastamine elaniku kohta on Eestist väiksem, valimiskampaaniate mahul on karmid piirangud, samuti eksisteerib Saksamaal tugev riiklik poliithariduskeskus, mis ei ole seotud ühegi parteiga. Seega tahavad Eesti parteid Saksa mudelist üle võtta vaid lisaraha saamise skeemi, mitte aga karmimaid piiranguid iseenda tegevusele ega sõltumatut poliithariduskeskust. Lähemalt saate lugeda kõrvalasuvast infokastist.
Eesti elanik maksab parteidele aastas 4,2, sakslane 1,88 eurot
MSA-d ja Saksa fondid
Saksa konservatiivide (CDU) juures tegutseb Adenaueri Fond, sotsidel (SPD) on Eberti Fond, liberaalidel (FDP) on Naumanni Fond. Naumanni Fondi aastaeelarve on veidi üle 40 mln euro, Adenaueri ja Eberti Fondi aastaeelarve on ligi 120 mln eurot. Üle 90% sellest tuleb riigieelarvest. Fondid korraldavad konverentse, peavad ülal büroosid välisriikides, korraldavad teadusuuringuid, jagavad stipendiume (näiteks Eberti Fond maksab tudengitele kuni 597 eurot kuus + 150 eurot raamatute ostmiseks).
Riiklik rahastamine
Kui tänavu saavad Eesti erakonnad riigilt kamba peale 5,4 miljonit eurot, siis Saksamaa omad 150,8. Jagades summa elanike arvuga näeme, et iga Eesti elanik maksab parteidele aastas 4,2, iga sakslane aga vaid 1,88 eurot. Erinevalt Eestist tohivad Saksamaal erakondadele annetusi teha ka juriidilised isikud. Juriidiliste ja füüsiliste isikute annetuste ülempiiri Saksamaal pole. Saksa parteide eelarvest 15% tuleb annetustest.
Valimisreklaam
Saksa parteid tohivad enne valimisi eetrisse anda vaid piiratud arvu teleklippe ja poliitilised reklaamid antakse eetrisse spetsiaalsetes plokkides, mitte koos kommertsreklaamiga. Telekanalid tohivad parteidelt valimisreklaami eest võtta saateaja omahinda, mis on vaid 35% kommertsreklaami tavahinnast. Piirangud tähendavad, et kõiki parteisid koheldakse võrdselt, välistatud on reklaami varjatud rahastamine ning maksuraha raiskamine.
Muu kodanikuharidus
Saksamaa siseministeeriumi haldusalas tegutseb parteidest sõltumatu poliithariduskeskus, mis annab välja nädalakirja Aus Politik und Zeitgeschichte, kus eksperdid ja teadlased kirjutavad aktuaalsetel poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel. Keskus korraldab ka seminare ja konverentse ning annab välja majandus- ja ühiskonnateaduslikke raamatuid. Keskuse aastaeelarve jääb alla 30 miljoni euro.