Nii suures linnadzhunglis, kus on tuhandeid salapolitseinikke ja muidu miilitsaid, ei jäeta midagi juhuse hooleks ja asjad ei juhtu lihtsalt niisama.

Tuttav käekiri. Eesti saatkonna ründamine meenutab kahtlaselt natsionaalbolshevike käekirja. Moskva ajakirjanikud räägivad tõsimeeli, et Eduard Limonovi juhitava natsionaalbolshevistliku liikumise loomise taga võib aimata KGB mantlipärija FSB kätt. Mustas vormis noored, treenitud limonovlased paistavad silma vankumatu usuga Suur-Venemaa taastamisse endise NSVL-i piirides.

Ehkki otsest seost limonovlaste ja ametliku Venemaa vahel tõestada ei ole lihtne, teevad nad oma väikeseid räpaseid tegusid millegipärast just siis, kui see on derzhaavale kasulik. Nagu Zhirinovski liberid, kes klounidena esinedes sõuavad edukalt miljonite venelaste derzhaavalikul alateadvusel, nagu Ivan Orav eestlaste omal, aga üldiselt hääletavad duumas Kremli otsuste poolt.

Kremli tööriistad. Liberid ja limonovlased on otsekui erinevad tööriistad. Ühtede kruvide keeramiseks on suurem, ristpeaga kruvikeeraja ja väiksemate tarvis teine, tavaline. Ametlik Venemaa võib käsi laiutada ja öelda: teate, meil on siin demokraatia, saate ju isegi aru, see on Zhirinovski ja need äärmuslased. Me alles õpime demokraatiat ja vabandame väga, kui midagi väga valesti läks. Aga tegu on tehtud ja jälg kasvõi venelaste mõttemaailma jäetud.

Venemaa kujundab järjekindlalt kodanike arvamust, maalides Balti riikidest vaenlase kuju. Lätlased on poliitilises mõttes pedofiilia- ja natsismisüüdistustega juba kaelast saadik maasse löödud. Eks nüüd üritata ise-päiste eestlaste küsimust menetleda.

Sest proovima peab kogu aeg, äkki õnnestub uhkeid baltlasi kallutada kõrvale kursilt Euroopa Liitu ja NATO-sse ehk teisisõnu, vabasse maailma. Suurele osale lihtsatele moskvalastele on kolm taasiseseisvunud Balti riiki ikka üks Pribaltika, mis kunagi sõjaga vallutati. Suur-Vene derzhaava elab visalt venelaste mõttemaailmas ja meelsuses edasi. See meelsus juhibki kätt, milles on esialgu väike kruvikeeraja.