Väiksemad kogukonnad vajavad üürikortereid hädasti

Kindlasti ei ole ma ainuke, kelle on äärmiselt kahju lugeda Äripäeva toimetuse ja kinnisvarajuhtide kommentaare, mis lähtuvad kitsalt Tallinna vaatest ja rahateenimise sellest etapist mis puudutab kinnisvara müüki. Samas on elukohal palju laiem sotsiaal- ja majanduslik mõju, mida võib-olla asjatundmatu silm kohe ei märka.

Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ehitatud üürikorterite järgi on üle Eesti suur vajadus. Mitte ainult linnades, vaid nii uskumatu kui see ka ei ole, siis alevites ja isegi külades. Tervele Eestile ei saa läheneda ühtemoodi, piirkondade arengud ja vajadused on erinevad. Mõnes kandis tuleb renoveerida olemasolev hoone, teises kohas on võimalus ainult uue hoone ehitamine. Kindlasti on neid kohti, kus pakkumised ületavad nõudlust või elu hääbumise tõttu tuleb räämas elamuid ainult lammutada.

Tihti ei ole küsimus mitte korteri kvaliteedis, vaid üürikorterite peaaegu täielikus puudumises. Mingisugusest turu iseregulatsioonist siinkohal rääkida ei saa, suurem osa Eestist on vaid turutõrkeid täis. Vastupidist on väita keeruline, sest ei Ida-Virumaale, Kesk-Eestisse ega Lõuna-Eestisse kortermaju ei kerki. Ehitushinnad on Tallinnas sama suured kui väikeses Lõõla külas, ainult, et hoone valmimise järgselt on kinnisvara väärtuse vahe kümnekordne mis ajas järjest suureneb.

Kuigi elanike arv väheneb Eesti maapiirkondades jätkuvalt, kimbutab paljusid kohtasid elamiskohtade puudus. Hiljuti tädi sünnipäevalauas tuli ääremaatumine teemaks ja küsisin Põlvamaa Laheda valla ühe küla kohta, et palju on seal tühjalt seisvaid maju. Vastuseks sain üks ja põhjus selles, et pärijad ei ole olnud nõus seda lihtsalt müüma.

Elanike arvu ja elukohtade jätkuva vajaduse põhjus seisneb selles, et varem elas ühes korteris või talus kaks- kolm põlvkonda, täna vaid üks perekond või üksik inimene. Teine mitmetes piirkondades märgatav mõjutegur on kauni kodu muutumine suvituskohaks, mis kohaliku kogukonna jaoks tähendab tühja maja ja puuduvaid inimesi.

Inimeste majanduslik taust ja demograafilised protsessid tingivad üürikorteri vajaduse ja jätavad müügis oleva eluaseme ootele. Igal kuul saan mitmeid päringuid, millega otsitakse üürikorterit Väätsa valda, sama seis on Järva-Jaanis ja Imavere vallas, viimases mõjutab korterite puudumine oluliselt Imavere suurima ettevõtja Imavere Saekaatri tööd.

Olematu regionaalpoliitika tõttu koondub suurem osa jõukusest Harjumaale, sealhulgas ostujõulised inimesed. Maapiirkondades leiab rohkesti neid, kelle sissetulekud võimaldavad eluaseme üürimist mitte ostmist. Samuti ei kehti siin suurlinnade loogika, kus kuu üürihind ületab kinnisvara soetamise liisingumakset, seetõttu soetatakse kinnisvara kordades vähem ja väikeste üüritulude tõttu kinnisvara pigem müüakse kui antakse rendile.

Üürikorterite puudus sunnib Väätsa noori suurlinnadesse kolima. Osaliselt on see vägivaldne väide, sest paljud teevad seda õpingute tõttu, kuid kohaliku kutsekooli õpilased, pere loojad või mõnel muul põhjusel kodukohas elada soovijad on sundolukorra ees. Nimelt soovib oma elu alustav noor üürida, mitte osta, 1- või 2-toalist korterit, mille üüri ja kommunaalkuludega suudab ta toime tulla. Teatavasti ehitati aga kolhoosidega seotud maapiirkondadesse kortermajad, kus asuvad valdavalt 3- ja 4-toalised, liiga suured ja kallid korterid. Reeglina ei jätku omavalitsustel vahendeid taolisteks kinnisvaraprojektideks ning isegi mitte selleks, et olemasolevaid kortereid vajadustele vastavaks kohendada, juhul kui vastavad elamispinnad üldse võtta on.