Valdis Zatlers: oligarhid on varsti mängust väljas!
Esimene samm oligarhidevastases võitluses on tehtud – täna toimub Lätis Zatlersi algatatud rahvahääletus parlamendi laialisaatmise küsimuses. Otsus selleks langetati siis, kui seimi liikmed ei tahtnud anda korruptsioonivastasele büroole õigust ühe parlamendiliikme maja läbi otsida.
Seim on Zatlersile juba kätte maksnud – ta pole enam president. Kuid nüüd proovib ta ise parlamenti saada. Tema loodava partei peakorter asub küll kesklinnas, saiakohvikute ja vesipiibubaaride piirkonnas, kuid esiotsa toimub kõik sõna otseses mõttes põlve otsas. Toolid on, laudu pole, riiuleid ka mitte. Aga on rahvas, kes istub kaares koos ja arutab pingsalt manifesti.
Nii on see käinud juba kolm päeva. Parteid veel pole, aga algatusrühm käib palavikuliselt koos. Erakonna loomiseni jõutakse tõenäoliselt augusti lõpupäevadel, seimi valimised aga toimuvad juba septembri keskpaiku.
Meid juhatatakse Zatlersi juurde. „Tere!” ütleb endine president, nüüdne parteipoliitik selges eesti keeles. Ka tema inglise keel voolab suust nagu laulu tuline oja. Sellest hoolimata lähevad esimesed kaks küsimust kohe nässu.
Üritan teada saada, mida Zatlers arvab mehest, kes talt presidenditooli röövis – ekspankur Andris Berzinšist. Aga tema räägib ikka ümaralt, et iga president on oma aja nägu, igaüks omas hetkes vajalik ja kõik on täiesti erinevad. Liigume muudele radadele.
Teil on parajasti käsil erakonna loomine. Missugune see erakond olema hakkab?
Praegu on see tõesti nagu valge leht, millele saab joonistada. Aga sellest saab rahvaerakond, tsentristlik erakond.
Tsentristlik, seal keskel? Kas see tähendab, et selget ideoloogiat polegi?
See on kõige raskem ideoloogia. Kogu aeg tuleb täita vasaku ja parema poole tasakaalustaja rolli. Ja mitte ainult vasaku ja parema tasakaalustaja rolli, muid ka. Meie oleme avatud kõigile etnilistele rühmadele. See sõltub juba teistest, kui tsentristlikud meil lastakse olla. Pean silmas tasakaalu etnilises küsimuses, tasakaalu majandussuhete alal, tasakaalu maksude ja sotsiaalsete vajaduste vahel. On vaja erakonda, kes esindaks kogu ühiskonda. Aga meil on vaja tegutseda kiiresti ja jõuda rahva toetuseni.
(Zatlers, kes piltidel on jätnud kaunikesti jäiga puuhundi mulje, räägib energiliselt ja kiiresti. Ikkagi lõunapoolse rahva esindaja.)
Mis teid siis takistab olla mõõdukas?
Tegelikult ei takista mõõdukas olemist miski, sest üle maailma toimib mõõdukate jõudude liit radikaalide vastu. Radikaalsem olla on alati mõneti lihtsam. Kõige rohkem on meil vaja stabiilsust, et lasta toimida ausal konkurentsil, mis on majanduse põhiline toimejõud. Lätil ei lähe praegu ikkagi veel väga hästi. Võiks ju küsida, miks me ei ole kõige edukam Balti riik ja mis meil tuleb teha.
Kui ma lugesin peaminister Valdis Dombrovskise pressiteateid, siis mulle tundus, et tema arvates on Läti just eeskuju kõigile teistele – ta kirjutas kriisist väljatulekust isegi raamatu koos Anders Aslundiga.
Dombrovskise raamat on sellest, mida saavutati rahandus- ja majanduskriisi ajal. Ennekõike pääste- ja taastumismeetmetest. Seal on juttu suundumustest, mida varem ei eksisteerinud. Lõpptulemus on ju hea. See on raamat, mis jagab siin saadud kogemusi. Ja muide, paljud riigid õpivadki sellest. Kokkuhoid kõigepealt ja elavdamine selle järel on muutunud mujalgi Euroopas ja ka Ameerikas põhimõtteks. Ameerika liidrid näiteks on hakanud rääkima samu asju, mida Läti poliitikud kaks aastat tagasi, mis sest, et need kaks majandust on nii erinevad. Nii et Läti on andnud õppetunni ka ülejäänud maailmale. Me ei saa anda rahvale lubadusi, mida me ei suuda täita, ei saa kulutada rohkem, kui me teenime. Ja need reeglid kehtivad ka teistele riikidele. Ent see on raamat kriisist, mitte tulevikust. Aga jah, majandus on taastunud tugevasti, töötus oli mõni kuu tagasi 12,4 protsenti. Peamiselt on siin küsimuseks ikkagi ettevõtete tugev eksport – majandus on ekspordile ümber struktureeritud. Palgad ikkagi sõltuvad tootlikkusest, see peab kasvama, alles siis saame ka sisenõudlust suurendada.
Te paistate olevat igati rahul sellega, mida valitsus on kriisi ajal teinud. Milleks siis luua veel üks väike partei? Lätis on neid niigi palju.
Kust te võtate, et sellest saab väike partei?(Järgneb loetelu tuhandetest liikmetest, mis tuleb saavutada lähiaastatel.)Ma olin rahul kavadega, mis siis vastu võeti, ja et neid ei hakatud kohe muutma, olin rahul sellega, et eesmärgiks on ühineda euroga. Põhjus, miks ma loon erakonna, on poliitiline kriis. See avaldub ühiskonna ja poliitika tasemel. Seda me peamegi muutma.
Millal siis Läti peaks euro saama?
Plaani kohaselt 2014. aastal, aga seda kava tuleb siis ka täita ja kõiki nõudeid täita, mis pole lihtne.
Kuidas te võrdleksite oma erakonda mõnede teiste maade erakondadega?
Erakond peab teenima oma rahvast, mitte teiste maade rahvaid. Aga mida me muuta tahame, on olukord: praegu on kolm suuremat parteid põhimõtteliselt oligarhide rahastada. Selline on klassikaline Läti erakonna ülesehitus – neid juhib vaid mõni inimene pluss üks oligarh. Meie tahame selle ära lõpetada. Nüüd on üks erakond juba surnud. Ma loodan, et septembrikuiste valimiste järel pole teine oligarhi erakond enam seimis esindatud. Kolmas, tugevaim, on ikka veel alles. Aga kui nad kaotavad poliitilise võimu, siis kaob ka mõju.
Niisiis, millise erakonnaga teie partei sarnaneb? Võrdleme näiteks mõne Eesti või kas või Ameerika erakonnaga.
Ei ole võimalik kopeerida ühe maa tingimusi teise. Rohelised Saksamaal on hoopis erinevad rohelistest näiteks Lätis. Kui me vaatame nime järgi – teie Reformierakond ja meie Reformipartei –, siis kindlasti on suurus erinev.
Te mainisite konkurentsi, aga vähem sotsiaalküsimusi.
Kui te vaatate Saksamaad 1950. aastatel, kantsler Erhardi aegadel, siis meie siin Lätis olemegi mõnes mõttes neis aegades. Me peame tekitama ausa konkurentsi, sellise, mis on aus kõigi suhtes, siis tuleb ka kasv.
Kas praegu siis polegi Lätis ausat konkurentsi?
Mul on kahju öelda, et ei ole.
Kas teie näete korruptsiooni alal edasiminekut?
Üks asi on korruptsiooni tajumine, teine on selle reaalne olemasolu. Tõsi, meil on korruptsioonivastase büroo toel tehtud päris tublisid edusamme, aga sellest ei piisa. Me teame, et ettevõtlusalases edetabelis Doing Business on Eesti 17. kohal, Läti aga 24-s. Paljud ettevõtte tegevuse registreerimise küsimused võivad olla korruptsiooniohtlikud, sest ettevõtja tahab kiiresti asuda oma toodet müüma. Ärimehed, kes rajasid samasugused tehased kõigisse kolme Balti riiki, avastasid, et pikim aeg selleks ja suurimad kulud tekkisid Lätis. Ja seda me peame muutma.
Kas korruptsioonivastane büroo ei ole liialt kallutatud mõne erakonna kasuks?
Need ajad on läbi. Praegu ei ole.
Kuidas te oligarhi ära tunnete?
Tal on poliitiline võim, talle kuulub otseselt või kaudselt meedia ja tal on ka majanduslik võim. Me ei tea praegu isegi, kellele kuulub meie massimeedia. See pole hüüdnimi. See on reaalsus.
Niisiis pole võimalik olla võimul ilma oligarhide heakskiiduta?
Kuni eelmise aastani võib öelda, et jah. Aga praegu enam mitte.
Aga te olite ju presidendiametis. Tähendab, te meeldisite millalgi ka oligarhidele?
Ja mis siis? Kui sa saad presidendiks, siis pead sa teenima oma maad ja rahvast. Valimine on lihtsalt protsess. See, mida sa teed, kui ametis oled, on sinu otsus, mis põhineb su vaadetel.
Nad ilmselt ootasid, et te mõtlete rohkem nende moodi?
Ootused on üks asi, teine on reaalne elu. Aga pole võimalik juhtida riiki, kui valitsust usaldab üldsusest ainult kümme protsenti.
Kui palju teil on üldse liitlasi?
Praeguseks on internetis ainuüksi registreerunud erakonna liikmeks üle 1200 inimese. Me pidasime manifestiteemalisi arutelusid ja oleme sinna kutsunud nii neid, kes kuuluvad erakonda, kui ka neid, kes sinna astuda ei kavatse. Üldiselt on alati igasuguste aruteludega see häda, et need kipuvad muutuma ebakonstruktiivseks. Kuid meil oli asi üllatavalt konstruktiivne ja distsiplineeritud. See manifest, mida me teeme, on ennekõike väärtuste manifest. Ja see partei pole nagu tavalised parteid – tavalises parteis on mõnisada inimest ja kaks-kolm juhti ning ongi kõik.
(Zatlers kõneleb veel sellest, kuidas juba järgmisest aastast hakkavad erakonnad ka Lätis riigi käest raha saama – nii nagu Eestiski. See teeb uustulnukate nagu tema Reformipartei elu hulga hõlpsamaks.)
Osutate, et Eesti seis korruptsiooniga on justkui parem. Mis te arvate, miks see nii on? Riigid pole ju nii erinevad.
Ei ole jah erinevad. Aga Eesti 1990. aastatel vastu võetud seadused on tõesti mõjutanud kogu poliitikaelu. Kui lätlased oleksid seda ka siis teinud, oleks seis palju võrdsem. Eks me peame seda siis nüüd tegema. Riigid, mis asetavad väärtused esikohale ja heaolu teisele kohale, loovad heaolu märksa kergemini kui teised riigid.
Lätis on vene-küsimus alati olnud väga tähtis. Mis teed te siin näete?
(Pressiesindaja hakkab närviliseks muutuma. Ta näitab, et on aeg lõpetada – eesruumis manifesti arutav rahvas vajab suunavat kätt.)
Mõni jõud, nagu näiteks Üksmeele Keskus, peab mõtlema, kas ta tahab tegelikult sõltuda hallist, et mitte öelda mustast rahast. Tekkinud on uus põlvkond, mis on palju rohkem euroopalik ja palju rohkem lätilik. Nad mõtlevad ikkagi Läti tulevikule. Muidugi, meil läheb ilmselt veel kakskümmend aastat, et jõuda ühiskonnas mitte üksnes lõimumise, vaid ka tõelise konsolideerumiseni. Ilmselt tuleks ka mõista, et lätlaste ja venelaste vahel 1990. aastatel toimunud dialoog peab algama uuesti.
Kas seda ka vene keeles?
Ei, sest sellel rahval peab olema üks identiteet ja keel on selle aluseks. Kuidas te teete oma lapsed õnnelikuks siin Lätis? Õpetage neile läti keelt. Tuleks pöörata rohkem tähelepanu keeleõppele lasteaias. Pass on lihtsalt pass, aga inimese eripära avaldub keeles.
Tähendab, venekeelseid kõnesid siinsetele venelastele ei tule?
(Pressiesindaja muutub veelgi rahutumaks, kuid Zatlersil on hea hoog sees.)
Meil on ka ukraina vähemus, juudi vähemus, rääkimata leedu ja eesti vähemusest. Kahemiljoniline rahvas suudab pakkuda riiklikult toetatud põhiharidust seitsmes keeles. Selleks et teha neid õnnelikuks ja vabaks. Kuid sellele vaatamata on meie põhiseaduse kohaselt üldiselt suhtluskeeleks läti keel – ja selleks ta ka saab üha rohkem iga aastaga.
Räägime nendest teemadest ka, mis eestlastele korda lähevad – raudtee- ja õhuühendusest. Mis siis ikkagi väärib arendamist, Rail Baltica või Riia-Moskva raudtee?
Siin pole mingit vastuolu. Majanduslikult aktiivse piirkonna infrastruktuuri arendamine on esmatähtsusega. Sisuliselt on meil vaja mõlemat. Rail Baltica on ju juba poolel teel, eriti kauba osas. Reisijate osas on asi keerukam. Aga mis Vene suunda puudutab, siis Euraasia ei kao kuhugi ja Venemaa areneb. Need on aga tuleviku, mitte praeguse aja suunad.
Air Baltic on mõneti nukras seisus, mis lahendust te näete?
Air Baltic on muutunud pea kogu piirkonda sümboliseerivaks brändiks ning väga edukalt laienenud ja reisijaid teenindanud. Ma näen siin mõningaid juhtimisprobleeme: 51 protsenti ettevõtte aktsiatest kuulub valitsusele, aga see pole kõige parem moodus firma juhtimiseks. Ta peaks olema avalikum ja läbipaistvam. Ma arvan, et parim moodus oleks viia ta börsile.
(Parteikontor on palav, ilma konditsioneerita. Jutuajamise lõpuks tilgume mõlemad higist, aga Zatlers läheb nagu rong edasi järgmisele arutelule. Lätis ei maksa mõne väljaande puhul isegi loota normaalsele kajastusele, ütleb ta kahetsedes.)
Valdis Zatlers
sündinud 22. märtsil 1955
1979. aastal lõpetas Riia meditsiiniinstituudi
1986. aastal osales Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisel
1988–1989 Läti Rahvarinde juhatuse liige
1994. aastast Riia traumatoloogia- ja ortopeediahaigla juht
2007 valiti seimis Läti presidendiks
2011 mais teatas, et algatab parlamendi laialisaatmise
2011 juunis toimunud presidendivalimistel jäi alla Andris Berzinšile
Abielus, kolm last
