Valdo Randpere: krooniga jätkamine tähendanuks kiduramat majanduskasvu
Kas ja kui palju Eesti tänu eurole võitnud on?
Arvan, et seda on väga raske mõõta. Välja arvatud see, et koheselt oli näha, kuidas möödunud aastal suurenes välisinvesteeringute maht ning päris korralik oli ka majanduskasv. Muidugi on keeruline öelda, kui palju see muidu oleks olnud, kuid arvan, et väga palju väiksem.
Euroga saime ka madalamad intressid, samuti pole suures osas valuutavahetuskulusid.
Eesti kroon oli iseenesest hästi tore raha, kuid tema viga oli, et see oli niivõrd väike valuuta. Need analüütikud, kes olid Eestist natukene eemal, ei viitsinud süveneda, et neil on käibel kroon ja valuutakomitee. Pigem eeldati, et väike valuuta, ebakindel, ebaturvaline ja ei julge kellelegi soovitada sinna investeerida.
Tõsi on, et eurol pole praegu kõige paremad päevad, kuid miks siis Läti ja Leedu tahavad ikka eurot saada? Täpselt samal põhjusel. Nemad on Eestiga võrreldes kaotanud väga palju selles suhtes, et välisinvestorile on Eesti tänu eurole palju turvalisem koht.
Mis oleks Eestis täna teisiti, kui kroon veel kehtiks?
Meil kindlasti poleks majanduskasv olnud möödunud aastal ligi kaheksa protsenti ja ma olen päris kindel, et meil poleks olnud ka nominaalpalga kuue-protsendilist kasvu. Nii et eks see tee majanduskasvule oleks palju vaevalisem olnud. Nagu ka viitasin, see on väikese valuuta probleem ja investeerijad peavad seda ebastabiilseks.
Kui ka euro ei tundu tänapäeval kõige stabiilsem valuuta tänu Lõuna-Euroopa probleemidele ja võlakriisidele, siis sellegipoolest on investori jaoks tema arengud arvatavad ja selgelt mõõdetavad. See on nii palju suur valuuta, et selle käekõigu üle viitsitakse juurelda ja analüüsida.
Kas võib veel kunagi juhtuda, et Eesti otsustab krooni peale tagasi minna?
Ma seda ei usu hästi. See kõlab natuke utoopiliselt, et olla tõsi. Aga ma seejuures ei välista, et eurotsoon tulevikus ei näe samasugune välja nagu ta praegu näeb. Mitte et ma tahaksin seda või tungivalt unistaks, kes upub või läheb aga ma arvan, et Eesti jaoks eurotsoonis olemine, suurema valuutaga koos olemine on ikkagi ka julgeoleku küsimus. See on täpselt see, kui Eest kunagi ütles – me ei taha enam kunagi olla üksinda.
Eurotsoonis on ka ju välja kujunenud väga selgelt tuumik, kes jagavad meiega samasuguseid rahanduspoliitilisi väärtushinnanguid-eelarve peab olema tasakaalus, ei saa elada üle oma jõu võlgade arvelt ja parim võimalus majanduse juurdekasvuks ongi see, kui riigi rahandus on korras. See on omakorda turvalisuse ja stabiilsuse garantii investeerijatele.
Ma ei kujuta ette, kes on täna see välisinvestor, kes mõtleb sellest, kuidas minna ja teha Kreekas suur investeeringut. Kui ahvatlev see on? Hädasolevatel riikidel on väga palju raskem meelitada investoreid, sest keegi ei tea, mis seal juhtuma hakkab. Eesti pole see riik, kus saaks mängida valuutaga.
