Tulumaksu suurust mõjutab linnaelanike arv, tööpuudus ja töötasu suurus. Uuringute järgi linnaelanike arv pisut kasvab vaid Suur-Tallinna idee realiseerumisel, millele lähivallad on vastu. Väljapääs on pealinlaste kinnistamine individuaalehituse arendamisega pealinna rannapiirkonnas. Põhja–Tallinnas on kasutamata maad 40 % rannajoonest.

Linnavõimu südameasi olgu soodsa ettevõtluskliima loomisega tööpuuduse vähendamine. Eesmärgiks 3000 uut töökohta aastas. Ainult tööl käiv tallinlane toob linnakassasse raha, töötu aga ei maksa mingit tulumaksu. Näiteks Tööstuspark Paljassaarel loob sadu uusi töökohti.

Linnavara müügist laekuva raha vähenes tänavu viis korda – ühelt miljardilt 172 miljoni kroonini. Aastate jooksul on põhiline linnavara juba maha parseldatud, erandiks linnamaa. Linnakassat ei kasutata heaperemehelikult. Tartu maantee läbimurdel anti linnamaa erakätesse võileiva hinnaga ja osteti see siis tagasi juba kümnete miljonite eest.

Kokku saab hoida kontrolli tugevdamisega teede remondi kvaliteedi üle. Põhjaväila ehitusse paigutati sadu miljoneid, aga tee juba laguneb. Vanalinnal on potentsiaali turistide ligimeelitamiseks ja see toob linnakassasse raha ning soodustab uute töökohtade loomist.

Jüri Ratas, Keskerakond: Tallinna selle aasta eelarve on 4,6 miljardit krooni. Peamised kuluvaldkonnad on: haridus, sotsiaalhooldus, tervishoid, heakord ja kommunaalmajandus, transport ning liikluskorraldus.

Investeeringutest on mahukamad valdkonnad elamu-, kommunaal- ja teedemajandus ning haridus. Arvame, et on oluline järgida linna pikaajalist eelarvestrateegiat. See võimaldab pikemalt planeerida ja kokkuvõttes investeerida kokkuhoidlikult nii elukeskkonna ja linnamajanduse arengusse.

Selleks, et suureneks linna tulubaas, peavad korda saama registrid, läbimurre peab saabuma läbirääkimistel riigiga, rohkem ja kavalamalt tuleb kaasata rahvusvahelisi fonde ning koostööprojekte. Linn peab tegema endast oleneva, et elavdada ettevõtlust. See tähendab töökohti, sissetulekuid, linnale makse.

Tallinna peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, kus aluseks võetakse rahvastikuregister. Registrite korrastamine annab täpse ülevaate elanike arvust ja tulumaksu parema laekumise. On hästi teada, et pealinna tänavatel ei sõida ainult "linnasõidukid", vaid ka riigi heaks töötav transiitliiklus. Ei peaks olema ainult Tallinna küsimus leida raha linna teede ehitamiseks või remontimiseks. Sama on ka botaanika- või loomaaia finantseerimisega. Need on olulised teadusasutused Eesti riigile, mitte pelgalt pealinlastele.

Seisame head, et linnale väärtuslikud valdkonnad ja maa oleksid linna kontrolli all. Näiteks Paljassaare sadam, mis väärtustab piirkonda, lisab töökohti ja annab Tallinnale tulu.

Indrek Tarand, Mõõdukad: Linna eelarve- ja laenupoliitika on siiani olnud väga konservatiivne. Linn saab võtta senisest rohkem laenu. Ainus ja peamine tingimus: laenuraha läheb vaid sellesse, mis soodustab pikaajalist arengut - inimeste haridusse, oskustesse, tervisesse ja elukeskkonda. See tähendab koole ja paneelrajoone.

Paljud riigid ja linnad on selle ammu edukalt ära proovinud: õigesse kohta suunatud laen tagab kiirema arengu. Praegune linnavõim eelistas ehitada investeeringuraha eest ainult teid. Koolimajadest on üle 80% ikka veel halli ja väsinud ilmega. See on olnud Reformi- ja Keskerakonna teadlik valik.

Kiirkorras remonditud teid-tänavaid tuleb paari-kolme aasta pärast uuesti remontida ja teerulliga sõitvast linnaisast saab valimisreklaamide püsikangelane. Teederemonti paisatud raha ei ole teeninud linnaelanike huve efektiivselt. Hoidku jumal arvamast, et lõpmatu teedeehituse taga ei ole mõne ettevõtja ja linnaisa majandushuvidest tingit igatsus, et teid tulekski remontima jääda…

Tallinn peab tegema kolme aastaga koolid korda. Haritud noored toovad linnale rohkem kasu kui täna küll aurav, kuid kevadeks taas rööpasse sõidetud asfalt. Lisaks aktiivsemale laenupoliitikale tuleb Tallinnal arendustegevuseks taotleda jõuliselt raha riigieelarvest. Teede remondiraha peab tulema suures osas riigi rahakotist, sest siin on mitukümmend kilomeetrit riigimaanteid.

Eesti ja Tallinn peavad senisest aktiivsemalt kasutama mitmed EL-i fonde, näiteks ISPA, mille kaasfinantseerimisel kerkib Tallinna uus prügimägi. Tallinna probleem on sarnaste suurprojektide puudumine.

Liisa Pakosta, Isamaaliit: Mida kõrgem on tallinlase palk, seda kõhukam linnakassa. Mõlemat tõstame kuue abinõuga.

Raha toob juurde investor või turist – mõlemad vajavad tunnet, et neid ja nende raha oodatakse. Tuleb luua soodne kliima, korralikke investoreid ei tohi minema ajada, nagu juhtus Harju tänaval. Tallinn saab inimese kohta 7 korda Helsingist vähem investeeringuid. Seisak. Ei ole valikut valmis planeeringutest, millega meelitada; pole jõutud andmebaasideni. Ebavõrdsest kohtlemisest teab hirmulugusid hulk kohalikkegi.

Kui on probleem, ei tohi karta seda ühisjõul lahendada. Teedeehituse hoog on alles alanud ja automaksust laekuv 40 miljonit aastas sellele tõhus tugi.

Kõik suurlinnad peavad oma ümbruse maapiirkondi ülal, nii ka Tallinn. Valimislubaduste katmine riigilt suurema raha nõudmisega meile ei sobi. Kindlasti pole Tallinna koolilaps odavam ega kehvem kui teised.

Raha, mida saame taotleda, käib läbi riigi - Tallinn vajab oma ”saatkonda” Toompeal. Ja euroopalikku, haldussuutlikku linnavõimu. Ära tuleks lõpetada naeruväärne dubleerimine, kus näiteks linnaosavalitsus võistleb linnaametiga.

Kõigeks ei jätku, abiks peavad olema erainvestorid. Tallinna kanalisatsiooni tuli investorilt 1,3 miljardit ja kanalisatsiooni väljaehitamine, vee hinna kinnitab ikka linnavalitsus. Ka Lilleküla staadion ja Saku suurhall saadi linnakassast vaid osaliselt kulusid kattes.

Igal ametnikul võiks olla oma eesmärgid ja vastav eelarve.

Urmas Paet, Reformierakond: Linnavalitsus tahaks mõndagi teha rohkem ja paremini, kuid kõigeks raha ei jätku. Esmalt tuleb kulutada seal, kus linna väljanägemine kõige enam nõukogude aega meenutab.Väsinud kooli- ja lasteaiahooned ning auklikud teed. Esmajärjekorras tuleb luua laste mängu- ning palliplatse, ujulaid ja spordisaale.

Uute maksude kehtestamist või olemasolevate tõstmist ma õigeks ei pea, sest mõned võimalused pole lõpuni kasutatud. Tallinn ei saa riigilt sentigi maanteede pikendusena linnas kulgevate magistraalide renoveerimiseks. Olgu Pärnu või Peterburi tee, Tartu või Paldiski maantee, riigi raha eest tehtav tee remont lõpeb piinlikult täpselt Tallinna piiril. Ometi remondib riik sama maanteed mõne teise omavalitsuse territooriumil. Seega tuleb riigiga saavutada kokkulepe, et ebaõiglus lõpeks ning riik suhtuks Tallinnasse samamoodi kui teistesse omavalitsustesse.

Lõpuks tuleb saada pilt Tallinnale kuuluvast kinnisvarast ning seda ka turul kujunenud hindadega rentida ja müüa. Linnaametid ei pea laiutama kesk- ja vanalinna kallites bürooruumides, ka nende asukohavalikul tuleb arvestada majanduslikku efektiivsust.

Õiglasemaks peab saama arveldus naabervaldadega. Teised katavad vaid Tallinnas koolis või lasteaias käiva lapse ülalpidamiskulud, kuid ei tasu sentigi selle kooli- või lasteaiahoone renoveerimisest. Mõnda kooli või lasteaeda remontides pakub Tallinn uue hoone kasutamiseks kingitusena ka teistele omavalitsustele. Õpilaste pearahasse tuleb arvestada ka amortisatsioon.

Tallinnas on ikka kümneid tuhandeid inimesi, kes tegelikult elavad ja töötavad siin, kuid maksavad tulumaksu mujale. Tuleb jätkata selgitustööd, et inimesed viiksid oma elukohaandmed vastavusse tegelikkusega ning miks mitte seada sisse ka tallinlastele linnateenuste osas soodustusi teiste ees.

Ja loomulikult tuleb tõhustada kontrolli näiteks ühistranspordis piletita sõitjate üle ning olla aktiivsem ja jõulisem saavutamaks ka EL-i toetusfondide rahasüste linna olulistele objektidele.

Sulev Mäeltsemees, Rahvaliit: Tulult elaniku kohta on Tallinn meie omavalitsuste hulgas teises kümnes ja kahjuks langeb veelgi.

Meie omavalitsustel jääb hinnanguliselt seadustega pandud ülesannete täitmiseks riigilt saamata ca kolm miljardit krooni, millest suur osa kuulub Tallinnale. Ülekohtune on väita, et Tallinn peab ainsana seadustega pandud ülesandeid täitma oma sisemiste ressurssidega.

Seaduses kehtestatud piirides on Tallinnal võimalik täiendavalt laenu võtta, sh soodsat välislaenu. Kindel peab olema tagasimaksmise võimes. Kui tööandjad põgenevad valdadesse, on laenamine vastutustundetu. Tallinnal tuleb üle aastakümnete tõsiselt pingutada rahvaarvu vähemalt säilitamise nimel.

Tallinna eelised EL struktuurifondidest raha taotlemiseks: projekti kirjutamise oskus, kaasfinantseerimise võimalus ja see, et EL-is kehtib projekti mahu alampiir. See välistab väiksemate valdade ja linnade osalemise konkurssides ühisprojektideta.

Kohalike maksude osa lähiriikides ulatub kohalike eelarvete mahust 30-50 %-ni. Tallinnas on see alla protsendi. 1938. aasta linnaseadus lubas kehtestada kuni 26 maksu. Praegu saab neid kehtestada kuni kaheksa. Muidugi ei tohi maksud elanikke ja ettevõtlust ära peletada.

Olemasolevat raha saab ja tuleb eesmärgipärasemalt kasutada. Ka sellest aspektist tuleb Tallinna juhtimist detsentraliseerida. Iga linnaosa peab lõpuks teada saama oma tulude-kulude bilansi, mis ei tähenda, et linnaosade vahel ei toimu linna üldistes huvides ümberjagamist.

Siim Kiisler, Res Publica Tallinlased nõuavad linnalt järjest enam avalikke teenuseid. Linn paistab igati euroopalik välja (kohati) ja tahaks ka Euroopa moodi asju saada. Linna raha on ju tallinlaste raha - meie kõigi ühine raha. Kui Keskerakond lubab 500 krooni lisapensioni, tasuta lõunaid lastele, tasuta linnaosalehti, tasuta sünnipäevakaarte, siis kulutab ta meie ühist raha. Siin peab olema valijatel sõnaõigust, sest midagi tehes millestki loobume.

Laristamine tuleb lõpetada. Praegu jätab linnavalitsus muljet, et kulutab oma raha, mille osas pole kellelgi sõnaõigust. Koolitusreis Pariisi, abikaasa sõidutamine Floridasse, sõbrannadele parkimislubade väljastamine, kolleegidele kallite veinide kinkimine, jne.

Kui raiskamine lõpeb, saame rääkida vastutustundlikkust finantspoliitikast, mõistavad pensionärid ja lapsevanemad, kõik raha taotlevad grupid, et tegu on meie ühise rahaga, mille kulutamise üle peaksime üheskoos otsustama. Seejärel saame hakata rääkima sellest, kust raha juurde saaks.

Raha tuleb Tallinna juurde turismist. Et puhkajaid jätkuks Tallinna ka siis, kui oleme EL-is ja Soome turistidel pole siia enam odava viina järele asja, peame tegema investeeringuid. Investeerima vanalinna ja kirikute renoveerimisse, parkidesse ja rannapiirkonda.

Aga esmalt: kokkuhoid. Kui oleme olemasolevat raha otstarbekalt kasutama õppinud, vaatame, palju juurde vaja on.