Valimisnõunikud: miks toodab Põlvamaa inimene Harjumaa elanikust üle kolme korra vähem?

 (14)

Meeleavaldus Elvaga sundliitmise vastu
Meeleavaldus Elvaga sundliitmise vastuFoto: Priit Simson

Valimiskampaanias otsitakse intriigi, mis võimaldab vastanduda teistele valimistel osalejatele nimekirjadele.

Tihti on see intriig triviaalne valitsemisprobleemide lahendamise seisukohalt. Kodukoha eripäradest tulenevad probleemid ja võimalikud lahendused on kindlasti olulised, kuid kohalikel valimistel peaks lahendamist vajavate väljakutsete aruteludes olema ka kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika võtmeprobleemid. Seda diskussiooni paraku praeguses valimisväitluses ei peeta. Esitame kolm keskset kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika probleemi. Valija peaks nõudlikult küsima kandidaatide seisukohti nendes küsimustes, kuna need mõjutavad pikaajaliselt iga inimese elukeskkonda.

Kohaliku omavalitsuse tulude kujundamise üle otsustamine

Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on Eesti kohalik tasand finantsautonoomialt viimaste hulgas. Kohalikud maksud moodustavad omavalitsuse tuludest vaid ligi 1 %. Eesti omavalitusmudel eeldab omavalitsuste olulist finantsilist sõltumatust keskvõimust, kuid praegu on omavalitsuste tulude kujunemine keskvõimu igakordne poliitiline otsus. Niikaua kui omavalitsuste tulubaas moodustub suures osas riigi poolt eraldatud ressurssidest ning omavalitsusliidud saavad vaid läbirääkimistel nn üksikute komakohtade osas kaasa rääkida, on konkreetses vallas või linnas väga keeruline rääkida ise oma elukorralduse üle otsustamisest ja vastutamisest. Seega küsimus ei ole üksnes ülesannete jagamises riigi ja omavalitsuste vahel, vaid koos sellega, kuidas tagada põhiseaduses toodud põhimõte, mille kohaselt kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve. Kohalikud poliitikud võiksid valimisprogrammides esikohale seada taotluse oluliselt suurendada kohalike maksude osakaalu ja andma Riigikogule vastava tellimuse. Alles siis saavad ka valla-linna elanikud hinnata kui hästi omavalitsuse juhid suudavad kujundada valla tulubaasi ning kui põhjendatud on investeeringuid ja teised omavalitsuse poliitilised valikud.

Samal teemal:

Regionaalsed erinevused

Eesti sisesed regionaalsed erinevused on suurenevas trendis. Tallinna ja Harju maakonna kiire areng on kindlasti positiivne, aga riik tervikuna ei tohiks lubada, et teised piirkonnad kasvavast jõukusest osa ei saa. Eesti siseselt võrreldes vastavaid näitajaid maakonniti on olukord murettekitav. Nii on SKP jooksevhindades elaniku kohta erinevus maakonniti kordades: näiteks Harju maakonnas 22 263,7 eurot, Põlva maakonnas aga 6 566,6. Seejuures kui Eesti keskmine näitaja on 15 405,1 eurot, siis kõigis maakondades peale Harjumaa on see näitaja Eesti keskmisest tunduvalt madalam.

Eesti regionaalse arengu tasakaalustamatus on eriti alates millenniumi vahetusest järjepidevalt süvenenud. Hoolimata sellest, et läbi Euroopa Liidu regionaalarenguks määratud programmide on suunatud ulatuslikke vahendeid regioonide arengu tagamiseks ja kindlustamiseks. Iga valija jaoks on oluline teada, millised on valimistel osalevate erakondade ja valimisliitude seisukohad ja lahendused toodud probleemile vastamiseks ja regionaalsete lõhede vähendamiseks. Need poliitikad mõjutavad otseselt Eestimaa erinevates piirkondades elavate inimeste elutingimusi.

Regionaalse valitsemise killustatus

Eestis on regionaalpoliitika subjekt määratlemata. Õigemini neid on väga palju. Iga valdkonnapoliitikat kujundav ministeerium näeb regionaalsed sihte oma vaatenurgast. Küll on selleks maakond, neli või kuus regiooni, Põhja- ja Lõuna-Eesti, linnaregioonid jne. Samal ajal on kohalike omavalitsuste roll regionaalpoliitika ja -arengu suunamisel kaasa rääkida väga piiratud. See kokku tähendab regionaalhalduse killustatust, kus puudub neid toimijaid ja poliitikaid kokku siduv organisatsioon. Sellele probleemile - vajadust tugevdada valdkonnapoliitikate ning kesk- ja kohaliku tasandi koostööd regionaalsete eesmärkide saavutamisel - on tähelepanu juhtinud ka OECD nn riigivalitsemise raportis 2011. aastal. Päris selge on, et Eesti sisesed regionaalsed erinevused on muutunud niivõrd suureks, et üksikmeetmetega seda probleemi enam ei lahenda. Pärast kohalike omavalitsuste ühinemise reformi läbi viimist on regionaalse valitsemise reform järgmine kiireloomuline ja suur väljakutse. See peaks samuti olema praeguste valimiste diskussiooni üks keskseid küsimusi. Ka siin võiks valija olla nõudlik ning küsida, kuidas erakonnad ja valimisliidud näevad nende väljakutsete lahendusi.

Soovitus valijale

Haldusreformi üks pikalt veninud etapp - suuremate omavalitsuste moodustamine - on lõppemas. Sellega ei ole aga lahendatud kohaliku omavalitsuse ja regionaalselt ühtlasema arengu tagamise teised olulised küsimused. Lõppev reform saab olla vundamendiks järgmiste poliitikate elluviimiseks riigi reformi kontekstis. Just praegu on õige aeg need teemad ka valimiste arutelu keskmesse tuua. Soovitus valijatele on küsida erakondadelt, valimisliitudelt ja kandidaatidelt, kuidas nad näevad toodud võtmeprobleemide lahendusi? Mida kavatasetakse teha nii riigi keskvõimu kui kohalike omavalitsuste juhtide poolt nende probleemide lahendamisele kaasa aitamiseks. Sellest sõltub pikaajaliselt kõigi elukeskkond igas Eestimaa nurgas.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare