Selleks kuuks oli aga suure poliitika kalendris juba mitu sündmust kirjas ja on selge, et uus Julgeolekunõukogus plaanitav on mõeldud nende toetamiseks-mõjutamiseks. Pean silmas 25. oktoobrile määratud Ukraina kohalikke valimisi, mis toimuvad ka Kiievi kontrolli all olevatel Donetski ja Luganski aladel. Separatistid on oma valimised määranud 18. oktoobrile ja 1. novembrile, mis tähendab seda, et juba käib põhimõtteline heitlus selle nimel, kas separatistid hääletavad muust Ukrainast teisel ajal või muu Ukrainaga korraga. Ainuüksi üheaegne hääletamine oleks suureks sammuks edasi riigi ühtsuse taastamise suunas.

Arvatavalt oli Julgeolekunõukogu taas kasutada otsustanud Kiiev kui liitlane teadlik samal päeval (30.07) kõlanud USA otsusest jõustada täiendavalt sanktsioonid veel 11 füüsilise isiku ja 15 ettevõtte vastu „kuni Minski lepingute täieliku täitmiseni“. See aga tähendab – siinkohal paljust vaid peamist mainides – Ukraina kontrolli riigipiiril n-ö separatistide selja taga!

Kui nüüd meenutada Kreml propagandaköögi viimase aja toimetamisi, siis tuleb küll öelda, et uute sanktsioonide rakendamine tabas neid ootamatult – eelnevalt vahutati ju päevast päeva teleekraanidel seda, kuidas Euroopa riigid on saanud või siis vähemalt saamas aru, et sanktsioonid töötavad nende endi vastu, grupp Prantsuse parlamendiliikmeid sai hakkama demokraatliku maailma ühisrinde lõhkumisega ja väisasid kogu tüli põhjustanud Krimmi, kohe pidid sinna minema ka itaallased ...

Muide, ka president Putini ametlkku veebilehte troonib praegu just sanktsioonide ebanormaalsuse ja kahjulikkuse kohta käiv lause, mille ta ütles 10. juulil Ufas toimunud BRICSi ja SCO tippkohtumiste lõpu-pressikonverentsil, kuid vastates Iraani kohta käivale küsimusele. Teatavasti jõudsid suurriigid Iraani-vastaste majandussanktsioonide kaotamise suhtes kokkuleppele 14. juulil ja mainitud, kontkestist välja võetud lause masskasutamine läks Kremli propagandas käiku päev või kaks varem. Ja nüüd ühtäkki – uued sanktsioonid lisaks! Mida koheselt vürtsitasied juulis lõpus (ette teada olevalt) avalikustatud kokkuvõtted esimese poolaasta ja teise kvartali majandustulemustest, mis Venemaa puhul olid pea eranditult miinusmärgiga!.

Kremli propaganda sattus järjekordselt mittekadestamisväärsesse seisu, kuid nemad poleks nemad, kui nad ellu ei jääks ja järjekordse rongi alt välja ei tuleks. (Igal juhul tasub nüüd jälgida sedagi, kui kaua antud lause püsib Putini ametliku veebilehe avalehel). Viimaste aastate kogemuste põhjal võis enamvähem kindel olla, et kui midagi suurte riikidega seotult läheb lörri, siis võtab Kremli propagandamasin kohe vahepalana ette „väikesed vaenulikud naaberiigid“, sest ikka on, mida üles soojendada ja Venemaa inimesele vajalikus „soustis“ ette paisata.

Just selle, Vene propagandamasina vana võttega ma seletaksingi Eesti praegust mõnevõrra üllatavat ja ootamatut Kremli „tähelepanu“ alla sattumist. See oli korralik kampaania - Eestile „keerati käru“ ehk siis esitati totraid süüdistusi mitte ühel, vaid mitmel päeval ja kahel peatelekanalil ning ettevõtmine viidi koguni Kremli pressisekretäri tasemele. Mis puudutab väiteid, et Eestis ei tahtvat teatud tegelased nendega suhelda, siis ei maksa selle juures unustada, et meie lõunanaabrid Läti ja Leedu on meist märksa radikaalsemalt käitunud Venemaa lausvalede puhul – nende teleprogrammide edastamine lihtsalt katkestati ja pikalt. Eesti on selles osas siiani piirdunud vähemmärgatud osava laveerimisega..Ent - järjekordselt leidis kinnitust – vaatamata sellele nemad meile mööndusi ei tee! Oleme ja jääme nende jaoks samasugusteks nagu Läti ja Leedu!

Samas ei saa unustada, et Eesti ja Venemaa vahel on hetkel ka Kohver – pseudokohtuprotsess, pealegi n.ö. paralleelis röövitud ukrainlannast lenduri Nadya Savchenko omaga – ja see vajab propagandistlikku tausta. Unustada ei tohi sedagi, et sõnum – Riigiduuma hakkab arutama Vene-Eesti piirilepinguid tuli 20. juulil ehk siis ajal, mil käis kui suure poliitika ajagraafiku kokkupanek. Moskva poolt teatatud arutelu aeg riigiduumas – november – on ju täpselt Ukraina valimiste ja „valimiste“ järgne periood ehk siis aeg, kus pole välistatud suurte suur kauplemine ja on vaja vahetuskaupa.