Esimest korda kohtusin Kuno ja Kalmeriga ligi kolm aastat tagasi - 1994. aasta talvel. Poiste emalt olid äsja ära võetud kasvatuslikud õigused. Tookord lootis varjupaiga juhataja, et vendadele õnnestub peagi leida kasuvanemad. Et poisid, kes ei mäletanudki muud kui varjupaiga elu, saavad varsti ema ja isa hoole alla.
Kolm aastat hiljem on Kalmer ja Kuno ikka veel varjupaigas. Nad on olnud tunnistajaks pea kolmesajale tulekule-minekule. Ainult nemad kahekesi on need, kes alati järele lehvitama jäävad. Seitsmene Kalmer alustab tuleval sügisel kooliteed. Kas varjupaigast? Karta on, kui laste seaduslik eestkostja, Saue vald probleemi lahendamist samas vaimus jätkab.
Samas pole Kalmeril ja Kunol kellelegi teisele loota kui koduvallale. Seadused on kirjutatud nii, et õigus nende laste saatuse üle otsustada on vaid Saue valla volikogul. Viimane on seni otsuste tegemisel usaldanud valla sotsiaalnõunikku Maie Suvistet, pidades teda oma ala professionaaliks, sest seda ta ju ongi - vähemalt paberite järgi.
Mida teha aga siis, kui kohalik omavalitsus ei taju õigustega kaasnevat vastutust? Kui kohalikul sotsiaaltöötajal pole koolidiplomi kõrvale panna mõistmist, kõrget eetilisust, kaasaelamisvõimet, oskust maailma laste, viis aastat varjupaigas elanud Kuno ja Kalmeri silmade läbi vaadata? Kui ta rikub nii lastekaitse-, pere- kui sotsiaalhoolekande seadust, mis nõuavad, et kõikide lapsi puudutavate otsuste puhul arvestataks lapse huvisid?
Pigem lastekodu kui SOS-lasteküla, raiub sotsiaalnõunik Maie Suviste mitmendat aastat lasteküla pakkumisi tagasi lükates. Ja poisid kasvavad ikka edasi ääsmäe varjupaigas.
Ka SOS-lasteküla pole kasvamiseks ideaalne paik. Kuid aasta-aastalt muutub poistele kasuvanemate leidmine ebareaalsemaks. Paraku soovitakse Eestis enamasti lapsendada väikesi tüdrukuid, mitte kahte suurt poissi. SOS-lastekülas kasvades säiliksid Kunol ja Kalmeril sidemed kodupaiga, vanaema ja kahe vanema õega. Nn riiklikus lastekodus Lõuna-Eestis hääbuksid need sidemed juba pika vahemaa tõttu. Ka oleks juba tuttavasse lastekülasse asumine poistele valutum kui kohanemine täiesti võõra lastekoduperega.
Eelmisel nädalal andis Harju maavalitsus halduskohtusse taotluse tühistada Saue valla volikogu otsus hoida Kunot ja Kalmerit veel aasta varjupaigas. Ehk pääsevad Kuno ja Kalmer nii lõpuks kohtu abiga varjupaigast. Kuidas teha aga tasa kaotatud lapsepõlveaastaid?
"Millal te jälle tulete?" hüüab Kalmer mulle ukselt järele...
