VALLO TOOMET: Palju õnne, inglased!
Inglaste International Water UU poolt ette nähtud käike võib praegu ainult imeks panna. Ja seda enam, et linnaametnikud on nagu ühest suust kinnitanud: erastamine oli kontrolli all. Aga võta näpust. Tallinnas tõuseb vee- ja sellega koos ka heitvee hind kolme aasta jooksul 50%. Ja linn ei kontrolli seda hinnatõusu, ehkki linna esindajatel olla ettevõtte nõukogus teatud otsuste üle vetoõigus.
Nagu näitas hiljutine vaidlus hinntõusu küsimustes ettevõtte ja linna vahel, ei oma linn vetoõigust ühes tähtsamas Tallinna Vee tegevust puudutavas punkis: hinnakujunduses. Ilmselt aga võidakse veto panna nõukogu liikmete palkadele, millist õigust pole siiani tõenäoliselt kasutatud.
Pärast uudist, et Tallinna Vesi saab 423-miljonilise käibe juures 167 miljonit krooni kasumit, näitas kiire arvutus, et ettevõtte rentaablus oli eelmisel aastal 40%. Kuna ettevõte vähendab aktsiakapitali 250 miljoni kroonini, siis isegi eelmise aasta kasumi juures oleks sel aastal omakapitali tootlus 83 protsenti. Ja ettevõte on turul monopoolne!
Iga investor lausa sulaks võimalusest sellisesse ettevõttesse raha paigutada. Kuidas inglastel õnnestus ettevõte niivõrd kiiresti muuta Eesti üheks efektiivsemaks? Ja mida tegi seal eelmine juhtkond, see Kapa-Kohilast pärit? Järedus on karm, nagu äris ikka: kui ei tüssa sina, tüssatakse sind.
Eriti ettevaatlik peab olema monopolide erastamisel. Parem juba tasa ja targu, esialgu teadmisi sisse ostes, saneerides ja seejärel osade kaupa müües. Tähelepanu tuleb juhtida veel ühele asjaolule. Tänu kavalale ratsukäigule – ettevõtte aktsiakapitali esialgsele suurendamisele pärast erastamistehingu allkirjastamist 1,15 miljardi kroonini, ning seejärel selle vähendamisele 250 miljoni kroonini – kujunes Tallinna Vee 50,4% aktsiate tegelikuks ostuhinnaks mitte üle 850 miljoni krooni, kuigi lepingus oli kirjas 1,3 miljardit krooni.
Pärast erastamist on tallinlastel väga efektiivne vee-ettevõte, vee kvaliteet on nagu ta oli ja hind tõuseb lähiaastatel 50%. Kusagil Nõmmel paigutataksed eramajadesse linna kulul kanalisatsiooni. Eesti on saanud taas ühe inflatsioonipumba, sest Tallinna vee hinnatõus ei jäta mõjutamata siinsete ettevõtete hinnapoliitikat. Tallinn võib aga loota vee-ettevõtte tulevaste aastate veelgi suuremale kasumile.
Vesi on mõnel juhul kallim leivast. Kui vee hinna reguleerimine ei ole linnaisade probleem Tallinna Vee nõukogus, mis siis veel on? Loomulikult on hea võtta linna arenguks ettevõttest dividende, kuid see raha võetakse ikkagi linnakodaniku taskust. Lisaks maksudele.
