„„Me teame, et kultuurpoliitilised ideaalid ja reaalid ei kattu. Me anname endale aru, et tegutseme reaalide maailmas, kuid me ei õigusta ideaalide reetmist,” need sõnad ütles Mati Hint Vellesto rühmituse manifestis.

Need mõtted kehtivad ka kultuurivaramu kaitsel, kultuuriehitiste rajamisel – me peame kaaluma otsuseid, et mitte reeta ideaale. Ehituste planeerimisel ja ennistamisel seisneb mure suhtumises meie kultuuriobjektidesse, muuseumidesse ja muuseumivarasse. Esiteks, Eesti Rahva Muuseum ajutistes kitsastes ruumides on õieti ainult fondihoidla ja sellenagi mitte tuletõrje- ega säilitusnormidele vastav.

Raadi loss seisab 47 aastat varemetes. Olukorda illustreeris piltlikult Edasi südantlõhestava esileheküljega. On selgunud, et Tartu loodetud ehitusmiljonid ei olnud reaalsed. Restaureerimissummad on kärbitud, muuseumi ehitamine, kui seda üldse alustatakse, hakkab seega venima.

Rahva ideaalid väljenduvad muuseumile kogutud rahasummas, rahva sekkumises teravasse kultuuriprobleemi. Vastutus jääb valitsusele, et Raadi loss saaks vabariigi restaureerimisobjektiks number üks.”

Milline on olukord praegu?

Osa Raadi mõisa kõrvalhoonetest on renoveeritud. Korda on tehtud 19. sajandi lõpul ehitatud väravahoone ja sellega külgnev järelklassitsistlik valvurimaja. Loss ise on endiselt varemetes.

Valdav osa rahvamuuseumi kogudest on samasugustes ebasobivates tingimustes nagu 1980. aastate lõpus. Uus Eesti Rahva Muuseumi hoone on planeeritud Raadi järve lähistele, kuid millal kopp maasse lüüakse, ei oska veel keegi öelda.