Minulgi on olnud au kuuluda Volke juhitavasse Anomaalsete Keskkonnanähtuste Registreerimise ja Analüüsi Komisjoni. Just tänu Volke autoriteedile saavutas komisjon häid kontakte teadusringkondadega.

Tegeldes n-ö seletamatute nähtustega, jõudsin vana lihtsa tõeni – Jumala ning Piiblini. Tõdesin, et seal kajastatu on reaalne ja toimiv inimkonna ajaloos ning iga indiviidi elus.

Kõnealune artikkel tõendab, et ei peaks sõna võtma alal, mida ei tunta. Võib-olla on Volke midagi lugenud Uuest Testamendist, kuid intervjuust ilmneb sõnumi mittemõistmine või asetamine sobimatusse raamistikku.

Artiklis on veider mõiste "kristokarismaatiline". Piiblis ei ole Kristuse isiku küsimust lahtiseks jäetud, vaid on öeldud ühemõtteliselt: Kristus on Jumala Poeg. Seda kinnitavad ka Markuse evangeeliumi algussõnad. Vähe sellest, et Jeesus seda ise korduvalt kinnitas, ka uskmatu Toomas Johannese evangeeliumis (mis on õigupoolest Kristuse õpetuse tuum) tunnistab: "Minu Issand, minu Jumal."

Vale on ka väide, et Jeesus vastandas ennast tollastele võimudele. Seda iseloomustab ilmekalt Tema üleskutse: "Anna keisrile, mis keisri oma, ja Jumalale, mis Jumala oma."

Väitega "jumalikust maavälisusest Kristuse kehastuses" püütakse artiklis anda ufodele kristluse väljamõtleja rolli. Ufo-fännidele oleks ilmselt üllatus, kui tulnukad räägiksid Kõige-kõrgemast Loojast. Aga tõenäoliselt seda nad teeksid, kui me räägime ikkagi kõrgemast tsivilisatsioonist.

Ka Volke rääkis nähtustest rohkem psühhosomaatilisest aspektist. Ufo-fenomeni tähtsust ei saa üle hinnata määrani, millega lõpeb Volke artikkel: "Kogu ühiskond reageerib maailmale nii, nagu teda on koolitatud ja valgustatud." Kas siit peab järeldama, et kes ei võta ufo-jutte tõsiselt, elab pimeduses?

Volke räägib, et Jeesuse ristilöömisega lõppes Tema esimene projekt Maa peal. Kristliku õpetuse põhirõhk aga on hoopis Jeesuse ülestõusmisel, ilma selleta ei oleks tänapäeval Kristusest põhjust rääkida.