Vandeadvokaat: GAGi juhtum – kas kohus kutsub Kõlvarti korrale?

 (31)

Vandeadvokaat: GAGi juhtum – kas kohus kutsub Kõlvarti korrale?
Laienemise eestvedajad: Hendrik Agur, Mihhail Kõlvart ja Andres Pajula.Foto: Karli Saul

GAGi laiendamise ja selle jaoks Vana-Kalamaja tänavale koolimaja ehitamise ümber on tänaseks juba pool aastat piike murtud ja kohtuvaidlusi peetud.

Protsessi läbivaks jooneks on kahetsusväärsel kombel saanud see, et hoolimata huvigruppide argumentidest või faktidest, mis räägivad võimu poolt tehtud otsuste vastu, teevad Tallinna linna hariduse eest vastutav abilinnapea Mihhail Kõlvart, Haridusameti juht Andres Pajula ja GAG direktor Hendrik Agur lihtsalt tuimalt edasi seda, mida aga tahavad. Rikkudes GAGi ümber korraldades ja sellele uut koolimaja ehitades nii seadusi kui reegleid, millest kinni pidamist nad ongi palgatud valvama. GAGi juhtum näitab ilmekalt, et avalike huvide vastaselt võib avaliku võimu kandja teha mida iganes ja ainuke koht tema omavoli eest kaitse otsimiseks on kohus.

Ehitusekspert: koolimaja projekt rikub seadust

Värskeim näide GAGi-saaga käigus ilmnenud valede ja vassimiste paljastamisest on sel nädalal valminud ekspertiisiakt, mis kinnitab, et GAGi koolimajaks renoveeritava Vana-Kalamaja 9 hoone projekti puhul on linn otseselt seadust rikkunud alustades koolimajas ehitustöid ilma projekteerimistingimusi või detailplaneeringut koostamata. Oluline on see seetõttu, et koolimaja naabermaja korteriomaniku ja Tallinna linna vahel käiva kohtuvaidluse võtmeküsimus on, kas koolimajaks projekteeritud hoone laienduse maht on suurem kui seaduses toodud 33 %-i, mispuhul nõuab seadus hoone laiendamiseks detailplaneeringu koostamist.

Samal teemal:

Riiklikult tunnustatud ekspert, 8. taseme volitatud ehitusinsner Tanel Sepper leiab vastvalminud ekspertiisiaktis, et hoone juurdeehitus on vastupidiselt linna poolt väidetavale suurem kui 33% esialgsest mahust. “Hoone laiendamiseks on nõutav detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimused. Detailplaneeringut ei ole koostatud. Projektil puuduvad projekteerimistingimused, mis on seadusega nõutud,” märgib ekspert. Täiendavalt juhib ta tähelepanu potentsiaalselt laste elu ja tervist ohtu panevale projekteerimisveale: ”Hoone olemasolevate vahelagede osas puudub piisav uuring kandevõime kohta. Oma kogemusele tuginedes reeglina vanade hoonete vahelaed ei vasta tänapäevaste koormuste nõuetele.”

Ohutus ja laste elud versus valimiskampaania?

Tallinna linnas hoogustub mingil seletamatul põhjusel ehitustegevus iga nelja aasta tagant enne sügise saabumist: Soov enne valimisi „linti lõigata“ ei ole aga samastatav avaliku huviga, vaid võimuerakonna erahuviga. Kahetsusväärselt sõidetakse selle kitsa seltskonna erahuvi järgimiseks kohaliku elanikkonna õigustest ja huvidest teerulli meetodil üle. Veelgi enam – kitsa erahuvi järgimiseks ei peeta paljuks ka ligi 1 000 koolilapse elu ja tervise ohtu seadmist.

Avalikuks huviks ei ole, et korduks Marja poe, Solarise või Riias Maxima poega juhtunu. Tegemist on Tallinna linna poolt üdini vastutustundetu tegevusega, mille tagajärgi me loodetavasti mitte kunagi ei pea nägema. Ehitustegevust peatamata ei ole see aga välistatud, sest surve hoone sügisel kasutusele võtta on suur.

Kas ehitusseadused linnale ei kehti?

Tallinna linn on viimastel kuudel Vana-Kalamaja 9 hoone andmete kohta avaldanud vastuolulist infot, et iga hinna eest vältida detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamise vajadust. Peale seda, kui juhtisime kohtuvaidluses linna tähelepanu sellele, et hoonet laiendatakse üle 33%, muutis Tallinna linn 11.04.2017 ehitisregistris Vana-Kalamaja 9 hoone mahu kohta käivaid andmeid, väites, et varasemad andmed ehitisregistris olid valed ning hoone on tegelikkuses suurem. Ehitaja-projekteerija ning Tallinna linn arvestasid seejuures ka hoone maa-aluse mahuga, kuigi ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse seletuskirjade kohaselt tuleb detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamise vajadust hinnates arvestada vaid hoone maapealse mahuga. Seega ei ole 03.03.2017 koolimajale väljastatud ehitusluba õiguspärane, kuna puudub detailplaneering või projekteerimistingimused, kuigi hoonet laiendatakse tunduvalt rohkem kui 33%. Sisuliselt on ka ilmselge, et tegu on mahuka laiendamisega, mis nõuaks detailplaneeringu olemasolu ja liikluskorralduse uuringuid, samuti parkimise korraldamist ja naabritega arvestamist – seadusepunktid, mida valimiskampaaniat tegevad poliitikud ja neile alluvad ametnikud kas ei jõudnud või viitsinud täita.

Tuimalt ignoreerib linn ka nõuet, et haridus- ja teadushoonete puhul peab enne ehituse algust projekt läbima sõltumatu ekspertiisi, mis esitatakse koos ehitusloa taotlusega. Ekspertiisi nõue näitab, et väga tähtis on tagada koolihoonete ohutus ning nende ehitamine ning ehituse ettevalmistamine ei või toimuda kiirustades.

Vana-Kalamaja tänava koolimaja ehitusloa väljastamise ajal puudus ehitusprojektil nõutav ekspertiis. Ka selles osas asus linn tegutsema alles aprillis ja väidab, et ehitusekspertiis teostati 11.04, kusjuures varem pole ekspertiisi teostamisele viidatud. Samas ei ole aga siiani vastavat ekspertiisi esitatud, mistõttu pole võimalik veenduda selle olemasolus. Ehitus on aga on kestnud juba alates jaanuarist. Samuti nõutakse Tallinnas ekspertiisi tavaliselt juba ehitusloa taotlemisel, mitte ei anta ehitusluba ja seejärel lubatakse ekspertiisi hiljem esitada. Isegi juhul, kui 11.04 tõesti ekspertiis teostati, toimus ehitustegevus 2,5 kuud (ehitustööd algasid 20.01 paiku) ebaseaduslikult.

Segadus Kalamaja tänavatel saab hoogu juurde?

Detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamine oleks võimaldanud aegsasti lahendada ka liikluskorraldusesse puutuvad küsimused, kuid tänaseks on endiselt selgusetu, kuidas niigi ülekoormatud Vana-Kalamaja tänav ja ümberkaudsed Põhja-Tallinna tänavad järsult suurenevale liikluskoormusele vastu peavad. Kuna Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse kavandatakse 1.-6. klasside õppehoonet, tuleb liikluskorraldust planeerides arvestada ka sellega, et nii noori lapsi viiakse ja tuuakse kooli peamiselt autodega tipptunni ajal. Eelnev süvendab kahtlust, kas lubamatult väljastatud ehitusloa alusel ehitatud ja ebaturvalises liikluskeskkonnas asuv koolimaja on algklassilastele turvaline?

Palju korduma kippuvaid küsimusi, millele linnalt ega koolilt vastuseid ei saa. Ehk tuleb GAGi juhtumi puhul “korduma kippuvaid küsimusi” tähistav lühend KKK ümber nimetada KKKKK-ks – “Kas Kohus Kutsub Kõlvarti Korrale?”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare