Varivalitsus annab Eesti Päevalehele vastu: meie laenuprogramm ei aja judinaid peale. Raha on praegu odav, terve Euroopa investeerib

„Eesti Päevalehe juhtkiri kirjutab, et Eesti 200 laenuprogramm ajab toimetusele judinad peale. Ajaleht heidab meile ette soovi matta riik liiga suure laenukoormuse alla. See süüdistus ei päde.

Esiteks. Eesti 200 on öelnud, et oleme valmis oluliste reformide tegemiseks emiteerima riiklike võlakirju või võtma laenu KUI SEDA ON VAJA. Meie tegelik hüpotees on, et pärast nulleelarve tegemist ehk riigieelarve lahti võtmist ja uuesti kokku panemist avastame, et laenu pole vaja. Tänases riigieelarves on palju õhku ja see tuleks välja lasta. Laen ei ole eesmärk omaette, aga kui seda on vaja võtta põhimõtteliste reformide elluviimiseks, siis seda me ka teeme. Eestil ei saa olla laenukeelu dogma investeeringute tegemisel, mis kujundavad Eesti tulevikku.

Teiseks. Eesti jaoks hävitavaks laenukoormuseks peab EPL ca 30% laenukoormust SKT'st aastal 2043. Soomlaste laenukoormus on täna 60%, Rootslastel 40% SKT'st. Kas 30-40% laenukoormus Eesti jaoks 25 aasta pärast on jätkusuutlik? Jah, on küll. Me kaotame igal aastal kümneid inimelusid põhimaanteedel toimuvates liiklusõnnetustes, raiskame aega ja raha. Kaotame konkurentsivõimes, sest meie riigikorraldus, haridus- ja sotsiaalsüsteem põhineb vananenud riigikorraldusel. Terve Euroopa investeerib negatiivsete laenuintresside tingimustes mõistlikul määral laenuraha riiklikusse taristusse ja oma inimeste konkurentsivõimesse. Taristu investeeringuid ajastame ka võimalikele kriisiperioodidele.

Kolmandaks. EPL kirjutab „esmapilgul ilus plaan võib konkreetsete rahavoogude vormi panduna lüüa Eestile hingekella". Järgmise 25 aasta pärast võib meil olla maailma kõige väiksem laenukoormus SKT kohta aga hingekella Eestile lüüakse ikkagi, sest meil pole enam õpetajaid ja eesti teadust. Meie paljukiidetud haridussüsteem kukub õpetajate puudusel lähiaastatel kokku. Siin ei aita jutud õpetajaameti populariseerimisest või õpetajate päeva tähistamisest. Vaja on rahvuslikku programmi Eesti hariduse ja teaduse päästmiseks. Nüüd ja praegu. See ei ole laen, vaid investeering tarka varasse. Laenu ei pea võtma kui õnnestub ära lammutada olemasolev raiskav riigikorraldus ja mängimine olemasolevate maksudega. Maksude ja aktsiisidega mängimine viib täna Lätti juba 300 miljonit eesti inimeste raha.

Neljandaks. Ma ei pea heaks tooniks, kui Eesti juhtiv päevaleht illustreerib Eesti tuleviku pärast muretsevate inimeste poliitilist liikumist stalinistlikku plakati abil. See on erakordselt maitselage.