Oleme üsna sügaval demograafilises vetsupotis, rahvusliku väljasuremise vältimiseks on vaja meeleparandust, rõhutas Taagepera.

Mida arvavad EPL Online’i kommenteerijad?

••Sa ei saa siin Eestis lapsi pidada, see on äärmiselt vaeste või üksjagu jõukate lõbu. Keskklass peab leppima maja, kahe auto, koera ja ühe lapsega, sest nad ei suuda ära öelda kõigist neist ahvatlustest, mida kapitalistlik maailm pakub. Valus on seda suremist vaadata küll.

••Meeleparandust on tõesti vaja. Kardetavasti pole tulevikulise kollektiivse surma hirm hea stiimul. Ideaale on vaja, ja usku. Nagu 20 aasta eest. Positiivset porgandit ja mitte torkivat astelt. ••Laste sünnitamine on vaid pool ülesannet. Mees ja naine, isa ja ema peaksid olema valmis maimukestele turvalist kodu pakkuma. Peaksid võtma kohustuse pikalt koos elada ja ennast seni teataval määral maha salata. See on väga isiklik ja läbi-tunnetatud otsus, mis ei sõltu teistest hõlp- ja ulaelu elajaist.

••Mida saaksime ära teha, et natuke iivet kergitada? Vanemapalk oli üks kordaläinud algatus, mis kergitas sündimuse 1,3-lt lapselt naise kohta umbes

1,5-ni. Selliseid algatusi on rohkem vaja, ja jõuame lähemale ka 2,1 lapsele peres.

••Eriti kurb on see, et paljud haritud noored ei soovi lapsi – arvatakse, et “minu elu sisu ei seisne labases mõttetus paljunemises, ma olen isiksus ega vaja lapsi enda üksinduse peletamiseks või ego upitamiseks”. Või siis räägitakse maailma ülerahvastatusest või kohe saabuvast keskkonnakatastroofist. Tegelikult on kogu see jutt armastusepuuduse ratsionaliseerimine.

••Ma ei kujuta ette, kas mõned inimesed sünnitavad lapsi riigi jaoks. Lapsi hangitakse ikka perekonna jaoks, et oleks, mille nimel üldse elada. Ja teiseks, iga laps tahab endale õde või venda, kõige parem, kui lapsi oleks kolm, nii on lastel alati tugi olemas, lisaks õpivad lapsed nii juba varakult seda soovitavat solidaarsustunnet, omadust arvestada teiste omasugustega. Kogu ajaloo vältel on üritatud talitada samal põhimõttel – kui meid, see tähendab minu perekonna liikmeid on palju, siis me oleme tugevad ja saame raskustest jagu, sõltumata mingist konkreetsel ajahetkel valitsevast riigikorrast või veel vähem mingitest riigi ees olevatest isikutest.