Vastukaja: EFI kaitseks
Senini tegeles EFS eelkõige tootmisega, kuid paljud filmivaldkonda puudutavad lisategevused jäävad oma arengus maha, mis omakorda mõjutab suuresti filmitootmise üldist mahajäämust. Näiteks kui pole vaatajaskonna analüüsi, siis kuidas valida filme, mida teha? Kui filmil pole turundajat, siis kuidas teada, kellele film suunata? Kui filmi valmimisel ei ole väärilist kriitikat, siis kuidas filmide kvaliteet tõuseb? Kui ei ole kohti, kus filme näidata, siis miks või kellele me neid toodame, või kuidas, milliste vahenditega vaatamiskohti luua?
Ennetada huvide konflikte
Kui Eesti filmitudeng ei ole näinud Eesti filme, siis kust probleem on alguse saanud ja kuidas sellega tegelda? Kui rahvusvaheline levitaja kehitab Eesti filmi peale vaid õlgu, siis kuidas ja milliste vahenditega Eesti filmi müüa? Instituut on valdkondlik keskus, mis ainult ei vahenda, vaid ka loob võimalusi, arendab ja koondab valdkonnas tegutsevaid inimesi ja tegevusharusid.
Tuleb väga selgelt ennetada tulevikus tekkida võivaid huvide konflikte. Teatavasti kehtivad riigi asutatud nõukogude liikmetele erinõuded: nad ei tohi olla ise kasu saajad ja neil ei tohi olla valdkonnas oma huve. Kui Eesti Päevaleht leiab, et sinna võiksid kuuluda filmivaldkonnaga seotud inimesed, siis kas oleks ettepanek seadust mitte täita?
Nõukogu rollist
Nõukogu rolli ei maksa üle tähtsustada, sisuliselt juhivad asutust tegevjuht ja peaprodutsent. Sihtasutuse juhatuse (mitte nõukogu) pädevuses on toetuse saamiseks esitatud taotluste ja projektide läbivaatamine, toetuste eraldamine, kasutamise ja muude toetusega seotud ekspertiiside tegemine.
Edith Sepp, kultuuriministeeriumi filminõunik
