Õpetaja väänab aga fakti enda ja oma tööandja kasuks, liites pooldajate arvule ka erapooletud. Sama hästi võiks jaakjuskelikult väita, et kõigest napilt kolmandik tänastest lapsevanematest on laienemisplaani poolt. Aga fakte väänamata on selge, et 607-st vastanust suurim osa on kooli laienemisplaani vastu.

(Juske täpne tsitaat oli: „Aasta alguses lastevanemate seas läbiviidud elektroonilisel hääletusel toetas enamus kooli laienemist või oli selle osas äraootaval seisukohal.“ - toim.)

Kui mõelda esimese-teise klassi põnnide peale, siis on kilomeetrise jalutuskäigu nimetamine “kiviviske kauguseks” üpris küüniline ning eeldaks minimaalselt ütleja enda võimet see vahemaa ühe kiviviskega ületada. Mainimata jätab Juske targu näiteks täiendavad liiklusohud või logistilise absurdi oludes, kus sama pere lapsed alustavad ja lõpetavad tunde küll samas koolis, kuid kaugel paiknevates hoonetes.

Ühtlasi selgub Juske jutust, et kooli juhtkond hoidis laienemisplaani ka koolipere eest kiivalt saladuses mitmeid kuid. Sellist käitumist “koheseks teavitamiseks” nimetamine on arusaadavalt kohatu olukorras, kus koolijuht kohtub nende samade kolleegidega igal tööpäeval, aga nii olulisest muutusest suudab kangelaslikult vaikida.

Juskel on mõnes asjas ka tuliselt õigus. Näiteks selles, et kindlasti ei tohiks kiirustamise tõttu kannatada uue maja ehituskvaliteet. Seda võime me kõik küll ühiselt loota, kuid tagada on tänaseks seda enam sisuliselt võimatu.

Nagu ka Juske ise hästi teab, toimus ehitustegevus objektil ammu enne, kui selleks oli projekt ja saadi kõik vajalikud load. Õigupoolest ei ole päris kõik paberid korras tänaseni ning ehitada ei ole lubatud. Seega ei suuda keegi enam maandada ka kõiki riske, mis selle varjatud tegevuse käigus võivad olla tekkinud.

Korraliku poliitkooliga Jaak Juske võiks endale aru anda, et kooliõpetajana on ta eeskujuks kümnetele ja sadadele lastele. Vassimine ja faktiväänamine ei ole kindlasti need väärtused, mida peaks GAG õpilastele isikliku eeskuju kaudu õpetama.