Tööta olemine on piin, kirjutas vana sepp Ivan Orav laupäeval Eesti Päevalehes. Kui raske on veel riigikogu liikmetel – 101 tervet inimest istub päevad läbi niisama, ainult palk kasvab kogu aeg, tundis ta kaasa. Orav jutustas ka, kuidas riigikogu liikmeid oma majapidamises rakendada. Mida arvavad Päevaleht Online’i kommentaatorid?

•• Ma ei viitsi praegu küll riigikogu liikmete nimekirja ette võtta, aga tean, et neid inimesi ühekaupa läbi mõteldes ei oleks ma selle hinnanguga mitte kuidagi nõus, rääkimata hinnangust kogu institutsioonile. Isegi koolis käimise ajal, mil oli normaalne teismelise mässumeelsus ja ka vimm mõne konkreetse õpetaja vastu, ei oleks ma kuidagi saanud neile kõigile ühe mõõduga läheneda (et mitte öelda: lajatada).

•• Ajakirjandus võib ju tõsta probleemi, et tema meelest ei ole enam arusaadav, millega tegeletakse ja mille eest palka saadakse, aga kui see annab tulemuseks publiku massihüsteeria... Või tahab ajakirjandus, keda samuti õige kõvasti kritiseeritakse, sel teel tuld enda pealt ära juhtida? Saba liputab koera?

•• Vastavalt kehtivale seadusele ei saa riigikogu liikmed iseendi palka tõsta ega langetada. Loomulikult pole välistatud raha heategevuseks annetamine. Aga palun vastake absoluutselt ausalt iseendile: kas te ise seda teeksite? Vastake ausalt! Ja kui olete vastanud, siis loodetavasti on lärmajaid palju vähem.

•• Riigikogu liikmete palku määrav seadus ei langenud taevast. Seadusandja on riigikogu ise. Vastavalt kehtivale seadusele on neil võimalik praegu muuta parlamendi järgmise koosseisu palka. Ei mingit märki sellest ega heast tahtest.

•• Kivirähk tunneb riigi pärast muret, samas keerab selle huumoriks. Otse siin riigis läbi meedia öelda ei saa. Varsti keelatakse internet ära.

•• Eks ajakirjandus loomulikult ründas riigikogulaste palgasüsteemi vastuseks sellele et mõningad poliitikud ja oligarhid otsustasid rünnata ajakirjandust. Kuigi mõnikord ongi rünnak parim kaitse, rünnati sel korral minu arust vale asja. Parem saagu riigikogulased rohkem palka, aga tehku paremat tööd.

•• Mida sagedamini kasutatav sõna, seda vähem juurdlemist, mida ta tähendab. Viskasin pilgu mitmesse riiulil olevasse raamatusse, ja liitsõnaga “töö“ kohta on seletusi murdu, mitte aga tüve kohta. Ma võrdleksin seda hingamisega: ei mõtle terve inimene oma hingamistegevuse peale ju õieti kunagi, aga püüa ilma hakkama saada.

Töötame elus püsimiseks – elatise teenimiseks – suurema osa oma ärkvel püsimise ajast.