Veel Sindi paisust

Mulle meeldib väga valitsuse otsustavus kalade rännet takistava Sindi paisu küsimuses. Lõpuks ometi teostatakse see, mis oleks tulnud teha juba ammu (Ulvar Käärt „Riik võtab Sindi paisu kalade huvides jõuga enda omandusse” EPL, 18.09). Kui veel seitsmekümnendate lõpus sai Suure-Jõel ilusat siirdesärge, siis nüüd on kõik see ilus ajalugu. Pärnu jõel oleks ju parimad tingimused lõhedele ja teistele kaladele, kuna jõe valg-ala on suurim. Pole võimatu, et kogu Liivi lahe vimmapopulatsioon leiaks ka tee Pärnu jõe vesikonda, mille suurus on tõesti aukartust äratav.

Samal ajal oleme lubanud Pärnu jõe lõhe asurkonda rände takistamisega halastamatult hävitada ja süüdlastelt kahju sisse ei kasseeri. Kui paisu omava AS-i Raju juhid tahavad ostuga kulutatud miljoni eest saada tagasi kümnetes miljonites, siis on nende häbematus võimalik ainult seetõttu, et riigi köis lohiseb. Kui on olemas metoodika, mille järgi saab kahju arvutada, siis peab olema ka seadus, mis võimaldab seda  kahju  sisse nõuda. Muidugi  on olemas ka teine variant: ehitada kalade läbipääsud ja paisu lähedale kalakasvandus, mis korvaks kalandusele tekitatud kahju lõhede, meriforellide, siigade, silmude ja teiste siirdekalade rännu takistamise tõttu.

Leons-Andris Selg