Vegan: minu maitse-eelistus ei ole olulisem kui kellegi elu

 (275)

Veganite perekond
VeganFoto: Madis Veltman

Olen vegan olnud ligi seitse aastat, enne seda olin pea viis aastat lakto-ovo taimetoitlane. Tagantjärele vaadates tundub hämmastav, et kuidagiviisi suutsin oma elu esimesed 28 aastat nii ära elada, et praktiliselt miski ega keski mu elukeskkonnas ei seadnud kahtluse alla meie suhet loomadega. Väiksest peale nautisin lihatoite ning pidasin kalastamist väga rahumeelseks ajaviitmise viisiks!

Suhtumine loomadesse hakkas muutuma, kui otsisin enda jaoks vastust küsimusele: „Kuidas saada õnnelikuks?“ Õnn ei tulene välistestest asjadest, näiteks mida või keda sööme, vaid ikka seesmisest meelerahust. Ning meelerahu sõltub sellest, kuivõrd suudame vabaneda negatiivsetest omadustest ning arendada endas positiivseid väärtusi nagu armastus, kaastunne, hoolivus ja empaatia. Niisiis muutuski ühel hetkel väga vastumeelseks mõte, et minu maitse-eelistuste või mugavuse pärast võetakse teiselt olendilt see kõige kallim, mis tal on – tema elu.
Kui hiljem lugesin kaasaegse loomakasvatuse kohta ning vaatasin ka videoklippe loomade kohtlemisest tehasfarmides, sai selgeks, et muna- ja piimatööstus ei ole loomade kohtlemises sugugi vähem julmad kui lihatööstus ning need tööstusharud ei ole üksteisest lahus – lõpuks lõpetavad kõik loomad tapamajas.

Kui varem tundus mulle veganlus äärmusliku eluviisina, siis praegu, arvestades loomadele põhjustatavaid kannatusi, negatiivset keskkonnamõju ning kaasnevaid tervisehädasid, olen hakanud loomade kasutamist toiduks pidama mitte ainult täiesti mittevajalikuks, vaid ka äärmuslikuks.

Samal teemal:

Tegelikult peaksid veganite ja segatoitlaste toidusedeli erinevused olema suhteliselt väikesed – nt Eesti riikliku toidupüramiidi eelmises versioonis tähistas seda erinevust vaid üks püramiidi korrus viiest. Kuna aga kahjuks paljude inimeste toidusedel tugineb väga tugevalt loomse söömisele, siis tunduvadki erinevused suured ning loomse väljajätmine tekitab tunde, nagu ei jääkski midagi järele.

Täisteraviljatooted, köögi- ja puuviljad, kaunviljad ning pähklid ja seemned annavad võimaluse väga mitmekülgseks, tervislikuks ning maitsvaks toitumiseks. Taimetoitlasena olen õppinud hindama erinevate toiduainete loomulikke maitseid, eelistan lihtsaid, mitmekülgseid ning tervislikke toite. Veganiks hakkamine andis mulle tõuke tõeliselt tervislikuks ning teadlikuks toitumiseks.

Tihti väidetakse, et veganlus ei sobi füüsiliselt aktiivsetele inimestele. Minu puhul see ilmselgelt ei pea paika– olen füüsiliselt väga aktiivne, energiat on palju ja taastumine hea.

Veganiks hakkamine on vaieldamatult üks parimaid otsuseid mu elus, see on väga lihtne ning efektiivne moodus kaastunde ning vägivallatuse igapäevaseks praktiseerimiseks. Loomadelt saadu mittekasutamisele lisaks pean oluliseks ka teiste innustamist oma eeskuju kaudu ning nende olendite eest kõnelemist, kes ise enda eest rääkida ei saa.

Väga vähe on inimesi, kes teadlikult ja tahtlikult oleksid valmis loomadele kannatusi põhjustama. Hoolivus, empaatia ja kaastunne on olulisteks väärtusteks enamustele. Samas väga vähe on neid inimesi, kes loomi ei söö. Kui võtta loomakasvatusest välja vägivald, ei oleks enam liha, mune ja piima. Siiski arvan, et ei lähe kaua, kui ületatakse see lõhe meile nii oluliste väärtuste ning meie käitumise vahel. Usun siiralt, et oleme teel kaastundlikuma, õiglasema ja hoolivama ühiskonna suunas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare