VEIKO ELTERMANN: Kas riigimets on tõesti raisus?
Metsa kohta ei saa kunagi kasutada väljendit “korrast ära” või “raisus”. Mets on “raisus” vaid siis, kui sinna on maha kallatud koorem rämpsu. Kui metsas leidub kasvavaid, surevaid, surnud ja kõdunevaid puid, siis selline mets on rähni arvates täiesti korras.
Kuid nii nagu rähnil, läheb ka inimesel metsa vaja. Inimene ei saa metsata hakkama. Inimene hindab metsa nii keskkonnana kui ka tuhandeid aastaid kasutatud hindamatu materjali – puidu – allikana. Eestis ei leidu ühtegi inimest, kes puitu ühel või teisel viisil ei tarbiks. Ja siit algab lõputu hundid-lambad kompromisside jada.
Septembri lõpu seisuga oli riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallatavate maade kogupindala 1 083 682,4 hektarit, sellest metsamaad 816 513,2 hektarit. 15,3% sellest moodustavad rangelt kaitstavad hoiumetsad, kus on puidukasutus välistatud. Viiendik riigimetsast on kaitsemetsad, kus puidukasutusele on seatud suuremad piirangud. Ning pea kaks kolmandikku riigimetsast on tulundusmetsad, kus puidukasutusele kehtivad tavapiirangud.
Puu on elav ja kasvav organism, kes alustab sünni ja lõpetab surmaga. Seetõttu peab puidu tarbimine järgima metsa kui terviku elurütmi. Peame oskama raiuda võimalikult õiges kohas, õiges koguses ja õigel ajal. Õige aeg tähendab seda, et me ei oota, kuni väärtuslikust ehitusmaterjalist on saanud küttepuu, sest toasooja saab ka sellisest puidust, millest ehitada pole võimalik. Õige kogus tähendab seda, et meil on puitu nii täna, homme kui ka ülehomme.
Seega, mitteraiumine võib sõltuvalt olukorrast tähendada nii säästmist kui ka raiskamist.
Riigimetsas toimetamist on aina kontrollitud ning selle kohta arvamust avaldatud. Seejuures on äärmiselt rahustav, et leidub üheaegselt nii kontrollijaid, kelle arvates metsa raiutakse liiga palju ja raiemahud pole seega jätkusuutlikud, kui ka arvajaid, kelle arvates raiutakse metsa liiga vähe ja saak on puha koristamata. Arvamuste skaala näitab, et riigimetsa majandamise keskus raiub metsa täpselt parasjagu. Seejuures raiemahtu mitte ei arvata, vaid arvutatakse. Arvutamise reeglid on seadustes kirjas ja arvutajad on arvutamist pikalt koolis õppinud.
On neid, kes kuulutavad, et RMK andmed on ebapiisavad või ebakvaliteetsed. See ei ole aga nii: riigimetsa on inventeeritud aastakümneid ja meie andmebaasis on enam kui 70 metsakorraldaja kümne aastaga kogutud piisava kvaliteediga andmed, mille põhjal saab raiemahtusid kavandada nii lühikeseks kui ka pikaks perioodiks. Riigimets on jagatud umbes 450 000 metsaosaks – metsaeraldiseks, mille kontuurid ja mahukas andmestik on salvestatud geoinfosüsteemi.
Mida aga tähendab raiuda metsa parasjagu? Avalikkus samastab raiet tavaliselt uuendusraie kõige sˇokeerivama viisiga – lageraiega, mis muudab kohalikku keskkonda kiiresti ja põhjalikult. Riigimetsade lageraielangi keskmine suurus on 1,6 hektarit. Uuendusraie paindlikum viis on turberaie, kus vana mets raiutakse mitme võttega, ent see raieviis paljudesse kohtadesse ei sobi ja on teatud juhtudel isegi seadusega keelatud.
Lühiajalised ahvatlused
Kui liita kokku riigimetsas praegu kehtivate metsamajandamiskavade optimaalsed uuendusraie aastamahud tulundusmetsades, saame tulemuseks 7270 hektarit metsa aastas (sh männikuid 2675, kuusikuid 921, kaasikuid 2811 ja haavikuid 539 hektarit). Kuna küpsete metsade osakaal on tulundusmetsades suhteliselt kõrge, kahaneb uuendusraie pindala tervikuna kümne aasta pärast 6600 hektarile ja 20 aasta pärast 6300 hektarile. Miks me ei võiks täiesti ühtlast raiemahtu kavandada? Eks ikka sellepärast, et küpset metsa ei saa mitmekümneks aastaks külmkappi pista: see tuleb kas võtta või jätta.
Kaitsemetsades on uuendusraiete keskmine kavandatud aastamaht 950 hektarit, millest poole moodustavad turberaied. Praegu kehtivad arvukad kaitsemetsade majandamise reeglid võimaldavad raiuda umbes poole küpsetest kaitsemetsadest, raiumata osa pole aga mitte raisus mets, vaid mets, mida kasutatakse peamiselt muudel eesmärkidel kui puidu saamine, sest selliselt on ühiskond metsaseadusesse vormistatult oma soovi avaldanud.
Nii mõnedki tahaksid riigimetsa raiemahte märkimisväärselt suurendada. Kuid ka siis, kui uuendusraie maht kasvaks kas või 20 protsenti aastas, tähendaks see enesepettu lühiajaliste ahvatluste nimel ja tagatiseta laenu stiilis “pärast mind tulgu või…”.
Kui me räägime riigimetsa väärtusest, siis tuleb alati eristada metsa raamatupidamislikku väärtust, mida on võimalik kehtestatud metoodika järgi välja arvutada, ning metsa kui terviku väärtust, mida pole võimalik välja arvutada. Metsa väärtuse säilimine tähendab eelkõige tasakaalustatud tarbimist alates metsa vaatamisest ja kuulamisest ja lõpetades puidust kodu ehitamisega.
